Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Mari kirjakeele päeval 10. detsembril selgusid konkursi „Mari El vabariigi 2022. aasta raamat“ võitjad.
10. detsember on mari kirjakeele päev, millel 1998. aastast on riikliku tähtpäeva staatus. Sel päeval 1775. aastal ilmus Peterburis esimene mari keele grammatika
Riigi toetuse vähenemisega pole nõus kohalikud rahvasaadikud ja ühiskonnategelased.
11. novembril mälestati Joškar Olas sel päeval 1937. aastal hukatud kirjanikke ja kultuuritegelasi.
Ränga päevikute kommenteeritud venekeelne väljaanne avab varjul olnud peatüki Eesti etnoloogia ja soome-ugri välitööde ajaloos ning toob kultuurikandjatele lähemale muuseumikogus oleva vadja kultuuripärandi.
Mälestuskivi mari rahva südametunnistuseks kutsutud ajaloolasele püstitati Sanukovide pere elumaja lähistele. Kivi ise toodi Morko rajoonist.
Projekti autorid rõhutavad rahvusliku tseremoonia sotsiaalset tähtsust, kuna rahvariietes abiellujad mõistavad neenetsite sakraalsete traditsioonide tähendust.
Kahe maailmasõja vahel alguse saanud traditsioonil on sügisestes kultuurikavades kindel koht kogu soome-ugri maailmas. Heidame pilgu Soomes, Ungaris ja Venemaa soome-ugri ühiskonnas toimunule.
Üks neist on varasem kultuuri- ja rahvuspoliitika minister, mäemarilane Mihhail Vasjutin. Teine, niidumarilane Jevgeni Kuzmin oli eelnevalt kohaliku seadusandliku kogu asespiiker. Ta on juhtinud ka mari keele-, kirjanduse- ja ajalooinstituuti.
Venemaa sõda Ukrainas mõjutab ka meie vennasrahvaid, kes Venemaal elavad. Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes kirjutab kultuuriministeeriumi infokirjas lähemalt, mis on soome-ugri rahvaste seas viimase poole aasta jooksul toimunud.
Soome-ugri sündmustesarja traditsioonilised pärimuskontserdid teeb eriliseks aeg, milles me elame. Anne Türnpu lavastatud kontsertkava “Kiri kodukanti” kõlab laupäeval Tallinnas, Vaba Laval ja pühapäeval Tartus, Eesti Rahva Muuseumis.
Fenno-Ugria eestvõttel toimuv konverents püstitab küsimuse: milline on Karjala tähendus täna – olles ajalooliselt soomlaste kultuurihäll ja venelaste geopoliitiline vallutus?