Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Mari kirjakeele päeval 10. detsembril selgusid konkursi „Mari El vabariigi 2022. aasta raamat“ võitjad.
10. detsember on mari kirjakeele päev, millel 1998. aastast on riikliku tähtpäeva staatus. Sel päeval 1775. aastal ilmus Peterburis esimene mari keele grammatika
11. novembril mälestati Joškar Olas sel päeval 1937. aastal hukatud kirjanikke ja kultuuritegelasi.
Mälestuskivi mari rahva südametunnistuseks kutsutud ajaloolasele püstitati Sanukovide pere elumaja lähistele. Kivi ise toodi Morko rajoonist.
Üks neist on varasem kultuuri- ja rahvuspoliitika minister, mäemarilane Mihhail Vasjutin. Teine, niidumarilane Jevgeni Kuzmin oli eelnevalt kohaliku seadusandliku kogu asespiiker. Ta on juhtinud ka mari keele-, kirjanduse- ja ajalooinstituuti.
30. septembril Otepääl kogunenud Ersa Rahvuskongress – Ěrzäń Promks tõi kaheks päevaks kokku ersade tuleviku teemal arutlejad.
Augusti keskel Paide arvamusfestivalil kõlanud aruetlu meie soomeugrilisest elurikkusest uues geopoliitilises olukorras ilmus kirjutatud kujul äsja kultuurilehes Sirp. Avaldame teksti täismahus.
Maailmas ühe enim tuntud saami Nils-Aslak Valkeapää joig on autorilooming. Teose uue staatusega kanduvad autoriõigused looja järeltulijatelt üle saami rahvale, keda esindab Saamelaisneuvosto.
"Üks asi on uurida keelt paberilt või lindilt, hoopis teine asi on näha, kuidas need inimesed elavad, ja "Veelinnurahva" tegemise ajast võib öelda, et mu südameasjaks sai hõimurahvaste elu," nii kõneleb väsimatu fennougrist Tõnu Seilenthal.
Rahvaloenduse esialgsete tulemuste kohaselt loendati Venemaa Föderatsioonis 147,2 miljonit inimest. Võrreldes eelmise, 2010. aasta rahvaloendusega suurenes elanikkond 1,4 protsenti.
Äsja Mari vabariigi pealinnas lõppenud soome-ugri rahvaste teatrifestival oli sel aastal nii ühtlaselt kõrge tasemega, et kuni viimase hetkeni ei osatud ennustada peapreemia saajat.
Seaduse vastuvõtmise järel on näiteks võetud kasutusel kakskeelsed tänava- ja asulanimed. Tasapisi on komi keelt süvitsi arendatud ka haridus-, kultuuri-, teadus- ja ajakirjandusvaldkondades.