Uudised

Mari El Vabariigis on viimastel aastakümnetel olnud probleemiks maride alaesindatus vabariigi võimuorganites. Marisid on kohalikus parlamendis reeglina alla 20%, kuid vabariigi elanikkonnast on üle 40% marid.

Mari kirjakeele päeval 10. detsembril selgusid konkursi „Mari El vabariigi 2022. aasta raamat“ võitjad.

10. detsember on mari kirjakeele päev, millel 1998. aastast on riikliku tähtpäeva staatus. Sel päeval 1775. aastal ilmus Peterburis esimene mari keele grammatika

Tallinna ülikooli kursuse "Reis ümber soome-ugri maailma" raames toimunud loengu pidas Fenno-Ugria tegevjuht Kadi Raudalainen.

11. novembril mälestati Joškar Olas sel päeval 1937. aastal hukatud kirjanikke ja kultuuritegelasi.

Ränga päevikute kommenteeritud venekeelne väljaanne avab varjul olnud peatüki Eesti etnoloogia ja soome-ugri välitööde ajaloos ning toob kultuurikandjatele lähemale muuseumikogus oleva vadja kultuuripärandi.

Mälestuskivi mari rahva südametunnistuseks kutsutud ajaloolasele püstitati Sanukovide pere elumaja lähistele. Kivi ise toodi Morko rajoonist.

Projekti autorid rõhutavad rahvusliku tseremoonia sotsiaalset tähtsust, kuna rahvariietes abiellujad mõistavad neenetsite sakraalsete traditsioonide tähendust.

Tallinna ülikooli projektitöö õppe kursuse "Reis ümber soome-ugri maailma" raames toimunud loengu andis keeleteadlane Sven-Erik Soosaar.

Legendaarse fennougristi majamuuseumis eksponeeritud püsinäitus juhib isiku ja elutee kaudu tähelepanu sellele, mida tähendab olla teadlane, täita teadlase ülesannet ja missiooni.

Üks neist on varasem kultuuri- ja rahvuspoliitika minister, mäemarilane Mihhail Vasjutin. Teine, niidumarilane Jevgeni Kuzmin oli eelnevalt kohaliku seadusandliku kogu asespiiker. Ta on juhtinud ka mari keele-, kirjanduse- ja ajalooinstituuti.

Eestisoomlaste kultuurinõukogu esimees Taisto Raudalainen rääkis TLÜ tudengitele ingerisoomlaste saatusest.