In Memoriam esimene handi poetess Maria Voldina

Meie seast on lahkunud esimene handi rahvusest poetess ja naisajakirjanik Maria Voldina (Vagatova, 28.12.1936- 15.02.2026), kes terve oma elu pühendas põlisrahvastele, eelkõige aga obi-ugri rahvastele. Tema kirjutatud on pedagoogikakoolile mõeldud handi keele õpik, tema jutustused ja luuletused on kõigis handi kirjandus- ja keeleõpikutes. Lisaks on ta kirjutanud raamatuid nii handi kui vene keeles. Maria Voldina oli nii Venemaa ajakirjanike liidu kui ka kirjanike liidu liige.

Maria Voldina oli esimeste handi folklooriansamblite Arang ja Ešak nai asutajaid, samuti rahvapärimuse kooli asutaja. Tema loodud on paljud handi tantsud, mida praegugi esitatakse nii lasteaedades kui koolides, samuti suurtel lavadel. 1975. aastal koostati tema initsiatiivil esimene handikeelsete laulude plaat. Ta lavastas nukuteatris ka esimese handi muinasjuttudel põhineva näidendi.

Maria Voldina teadmised kohalike rahvaste, eelkõige hantide rahvakultuurist olid väga sügavad, neid on nimetatud lausa entsüklopeedilisteks. Seetõttu olid need ka varaaidaks paljudele teadusasutusele ja teadlastele.

Voldina sündis Kurjohi jõe ääres, mitte kaugel Juilski külast Belojarski rajoonis põhjapõdrakasvatajate peres, kus lisaks Mariale kasvas veel 11 last. Perekond oli ehtne handi traditsioonide kandja, seal räägiti muinasjutte ja lauldi. Maria lõpetas Hantõ-Mansiiski pedagoogikakooli 1955. aastal ja 1971. aastal A.I.Herzeni nim. Leningradi pedagoogilise instituudi. Ta töötas aastail 1955-68 algklasside õpetajana Kazõmi 8-klassilises koolis, 1968. aastast aga Hantõ-Mansiiski pedagoogikakoolis. 1971. aastal asus ta tööle ringkonna ajalehes „Leninskaja pravda“, kus toimetas kirjanduslehekülge. 1974. aastal määrati ta handikeelse ajalehe „Lenin pant huvat“ toimetajaks ja kui sellest ajalehest moodustati 1991. aastal handikeelse ajalehe „Hantõ jasang“ ja mansikeelse ajalehe „Luima seripos“ ühistoimetus, sai Maria Voldinast selle peatoimetaja, kellena töötas kuni pensionini 2002. aastal.

Ühiskondlikult oli Maria Voldina väga aktiivne, teda valiti korduvalt erinevatesse küla- ja ringkonna nõukogudesse. Lisaks töötas ta erinevates ametites NLKP süsteemis, tema vastutada partei töö tervishoiu-, kultuuri- ja perekonnaküsimustes. 90ndatel osales ta aktiivselt põlisrahvaste organisatsioonide, nagu näiteks Jugra päästmise komitee, moodustamise juures. Ta oli valitud ka Handi-Mansi autonoomse ringkonna vanemate nõukogusse. Kahjuks aga kirjutas ka Voldina 2022. aastal alla kirjale, mis toetab Venemaa president Putini otsust alustada sõda Ukrainas.

Teda on autasustatud Venemaa Föderatsiooni ja NSV Liidu ordenite ja medalite ning ka preemiatega, samuti oli tal mitmeid aunimetusi.

Maria Voldina oli omamoodi Handi-Mansi autonoomse ringkonna esindusisik. Ta võttis osa pea kõikidest soome-ugri rahvaste kongressidest ja muudest foorumitest. Väikesekasvuline hallipäine naine, kes kõnepulti astudes oli korraga väga suur. Ta tervitas ikka handi keeles, tihtilugu luges neil suurüritustel ette oma luuletusi. Oma kõnedes rõhutas ta ikka ja jälle soome-ugri rahvaste koostöö vajalikkust, tehes koostööd ka ise, osaledes aktiivselt Soome – Ugri Kirjanduste Assotsiatsiooni töös.

Oma loomult oli ta hästi külalislahke ja sõbralik, hoolitses meeleldi küllatulnud eestlaste eest — sellisena ta jääbki meile meelde.

Fenno-Ugria Asutus