Ilmus soome-ugri kultuure tutvustava Soome ajakirja Alkukoti uus number
Aprilli alguses ilmus Sukukansojen ystävat ry poolt kord aastas väljaantava ajakirja Alkukoti 17 number. Soomes tegutsev soome-ugri rahvaste sõprade ühing on pärast pausi ilmutanud sisuka numbri, milles mitmeid artikleid ka Eestist.
Ajakirja avaartikkel on peatoimetaja Esa-Jussi Salmineni „Surnuid on kombeks matta“, milles ta kirjutab, et enam kui kolm aastat kestnud Venemaa ja Ukraina sõda on lõpetanud soome-ugri rahvaste organisatsioonide koostöö ja need organisatsioonid on surnud, näiteks soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee ja komitee poolt korraldatavad soome-ugri rahvaste maailmakongressid, aga ka soome-ugri kirjanduste assotsiatsiooni kongressid. Surnuid aga on kombeks matta ja nii peaks tegema nüüdki, et asemele saaks tulla uued organisatsioonid, mis kuidagi ei sõltuks Venemaa riigivõimust, arutleb Esa-Jussi Salminen. Muutumisest on aga märke, leiab Salminen ja toob välja Eesti hõimurahvaste programmi, mis varem toetas Venemaa soome-ugri rahvaste aktiviste, kirjanikke ja väljaandeid, kuid nüüd on hakanud toetama ja tunnustama neid inimesi, kes arendavad soome-ugri rahvaste koostööd Soomes, Ungaris või Eestis.
Oma arvamusloos „Milline on hõimutöö“ kirjutab soome-ugri sõprade ühingu esimees Aleksi Palokangas, et organisatsiooni töö on levitada teavet soome-ugri rahvaste kohta ja teha koostööd soome-ugri rahvastega. Ta leiab, et kahjuks pole Soomes õnnestunud teha hõimupäevast ametlikku lipupäeva, sest 2013. aastal, kui Eduskunnas seda küsimust käsitleti, leidis kultuuriminister, et ega hõimupäev ei tee soome-ugri rahvaid Soomes nähtavaks ja üldse olevat hõimupäev siseministeeriumi asi.
Lisaks on ajakirjas artikkel sellest, kuidas Narva soome-ugri rahvaste kultuuripealinnaks sai ja lugeja saab teada, et Narvas on palju soome-ugrilist, näiteks Narva Ingeri maja, kus toimetab kultuuripealinna vedaja Ekaterina Kuznetsova. Numbri tuumakaim lugu on ülevaatlik intervjuu keeleteadlase Uldis Balodisega, kes on lutsi maarahva uurija ja kel endalgi on lutsi juured. Uldis Balodis räägib oma uurimistööst, lutsi keelest ja märgib, et varsti on ilmumas lutsi aabits. Keeleteadlane Santeri Junttila annab ajakirjas aga ülevaate Kuusalu kihelkonnas Kolgal räägitavast rannakeelest, millel on suur soome keele mõju. Ajakirjast saame teada Helsingi Ülikoolis Kaisla Kaheineni kaitstud väitekirjast, mis puudutab nganassaani keele etümoloogiat ja keelekontakte; artiklis tutvustatakse ka teisi samojeedi rahvaid. Veel arvustatakse inarisaami keelset novellikogu „Keel, mis kunagi ei surnud“ ja tõesti — inarisaami keel on üks vähestest põlisrahvaste keeltest, mille rääkijate arv kogu aeg tõuseb.
Lisaks tutvustatakse liivikeelset luulet, looduseusku udmurtide palvusi ning räägitakse Vabade Rahvuste Liigast (Free Nations League), arutletakse selle üle, et miks Venemaa soome-ugri rahvaste keeltes pole teleseriaale jm
Ajakirja numbreid saab näha näiteks Fenno-Ugria raamatukogus. Varasemaid numbreid ja tellimisinfot vt Sukukansojen Ystävät ry. Alkukoti jäsenlehti.
