Hõimurahvaste programmi kirjandusauhinna laureaadid on Arvo Survo ja Esa-Jussi Salminen

Hõimurahvaste keeles avaldatud ilukirjandusteose kategoorias pälvis auhinna ingerisoome kirjanik Arvo Survo minieeposte sarja eest. 

Survo käsitleb oma teostes Ingerimaa rahvaste mütoloogiat, ajaloolist kogemust ja kultuurilist identiteeti: eeposes „Päaskölintu– Päivälintu“ (2020) keskendub ta läänemeresoome loomismüüdile, „Iku-Ruotus“ (2023) kirjeldab Ingerimaa rahvaste ajaloolisi katsumusi, sealhulgas rüüsteretki ja tagakiusamisi, mille need rahvad on pidanud üle elama, ning „Korvekkos“ (2024) pakub süvitsi minevat vaadet Ingerimaa rahvaste igapäevaelule ja hingemaastikele.

„Arvo Survo eeposed põhinevad tema laialdastel teadmistel folkloorist, usundist, etnograafiast, keele- ja hõimusugulusest, soomeugrilikust maailmapildist ja vanadest läänemeresoomelistest runolauludest, mille kohta ta teab nii detailseid üksiksasju kui ka näeb huvitavaid seosed,“ ütles folklorist Madis Arukask, kes on uurinud ka teiste hõimurahvaste kunsteeposeid, “tema teoseid iseloomustab eriline poeetiline stiil ja religioosne dimensioon, mis on seotud nii tema isikliku usulise kutsumusega kui ka luterluse rolliga õigeusklikus kultuuriruumis elanud Ingerimaa soomlaste identiteedis ja traditsioonides.“

Omakeelsel kirjanduslikul eeposel on oluline roll rahva enesemääratlemisel ja identiteedi ülesehitamisel. „Arvo Survo eeposte sari aitab kindlasti kaasa Ingerimaa rahvaste eneseteadvusele ning on tugevaks vundamendiks nende rahvaste kirjanduse arengule,“ tunnustas laureaati auhinna žürii esimees Eva Toulouze.

1954. aastal Ingerimaal Marienburgis (Gattšinas) sündinud Arvo Survo on kirikuõpetaja, misjonär, kirjanik, muusik, rahvapärimuse koguja ja vahendaja, soome-ugri liikumise edendaja, mistõttu on tema innustavat tegevust võrreldud Jakob Hurda omaga eesti kultuuriloos. 2017. aastal omistati Arvo Survole Eesti Vabariigi Maarjamaa Risti V klassi teenetemärk.

Omariikluseta hõimurahvaste kirjanduse tutvustamise ja vahendamise kategoorias tunnustati auhinnaga Esa-Jussi Salmineni udmurdi lühijuttude antoloogia „Murskautuneet tähdet“ (2020) eest. Salmineni kokku pandud 434-leheküljeline novellikogumik annab soomekeelsele lugejale harukordse võimaluse tutvuda udmurdi kirjandusega. Raamat koondab 37 udmurdi autori lühijutte aastatest 1906–2017. Teiste autorite seas on kogumikus näiteks Kuzebai Gerdi, Konstantin Jakovlevi, kes langesid stalinlike repressioonide ohvriteks, aga ka Grigori Danilovi, Roman Vališini, Jelena Minnigarajeva ja Marija Vekšina jutud.

Novellikogu iseloomustavad realistlikud ja mõnikord karmid kirjeldused igapäevaelu väljakutsetest. Mitmes jutus on kesksel kohal looduse ja inimese vaheline side, rõhutatakse looduskeskkonna sügavat mõju kultuurilistele väärtustele ja identiteedile. Samuti viidatakse udmurdi rahva ajaloole, läbielatud repressioonidele ja konfliktidele, mis on kujundanud udmurtide kollektiivset mälu ja identiteeti. Käsitletakse peresuheteid, vaesust, alkoholismi ja muid probleeme, millega väikerahvad, eriti maal elavad inimesed tihti silmitsi seisavad. Paljud autorid käsitlevad rahvusliku identiteedi küsimusi ja udmurdi keele ja kultuuri säilitamise vajadust.

„Salminen suurepärane tõlke- ja toimetajatöö demonstreerib tema muljetavaldavat oskuste pagasit – ühelt poolt suurepärast udmurdi keele oskust ja kultuurilist tundlikkust ning teisalt rikkalikku ja nüansirohket soome keelt,“ tõi esile auhinna žürii liige Indrek Koff, „taoliste antoloogiate koostamine on väga oluline, et tutvustada hõimurahvaste kirjandust ning edendada kultuuridevahelist dialoogi.“

Esa-Jussi Salminen (1972) on tõlkija, Uurali keelte ja kultuuride uurija. Ta on soomekeelsetele lugejatele vahendanud udmurdi eepose ja mari kirjandust. Lisaks tõlketööle on ta avaldanud teoseid, mis kajastavad tema isiklikke kogemusi ja uurimusi Udmurdi- ja Marimaal, näiteks „Sankarimatkailijan opas Marinmaahan ja Udmurtiaan“ (2023), kus käsitletakse ka nende piirkondade kultuurilist identiteeti ja ajaloolisi katsumusi.

Haridus ja Teadusministeeriumi hõimurahvaste programm annab koostöös Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsiooniga kirjandusauhinda välja alates 2007. aastast. Preemia eesmärk on tunnustada Uurali keelkonda kuuluvate omariikluseta hõimurahvaste omakeelsete kirjandusteoste autoreid ja tõlkijaid ning tõsta esile hõimurahvaste kirjanduse olulisust. Traditsiooniliselt kuulutatakse auhinna laureaadid välja 1. novembril, mis on udmurdi kirjaniku ja ühiskonnategelase Kuzebai Gerdi (1898–1937) mälestuspäev. Käesoleval aastal kuulusid auhinna žüriisse Eva Toulouze, Indrek Koff, Nikolay Kuznetsov ja Aado Lintrop. Auhinnafond on 2500 eurot.