Fenno-Ugria esindaja osales Eesti delegatsioonis ÜRO põlisrahvaste püsifoorumil New Yorgis

21. aprillist 2. maini toimus New Yorgis ÜRO põlisrahvaste püsifoorumi istungjärk, kus Fenno-Ugriat esindas Eesti delegatsioonis juhatuse liige, keeleteadlane Sven-Erik Soosaar.

Alates 2002. aastast toimunud iga-aastane põlisrahvaste olukorrale pühendatud ÜRO istungjärk toimus 24. korda. Foorumi liikmeteks on 16 sõltumatut eksperti, kellest kaheksa on riikide poolt esitatud liikmed (praeguses koosseisus Burundist, Taanist (Gröönimaalt), Iraanist, USAst, Hiinast, Ukrainast, Namiibiast ja Tšiilist) ning kaheksa põlisrahvaste organisatsioonide poolt (hetkel esindatud Tšaadi, Kanada, Austraalia, Colombia, Myanmari, Iraani, USA ja Venemaa põlisrahvad). Mitmed riikide poolt esitatud liikmed on ühtlasi pärit ka mõne põlisrahva seast. Näiteks on foorumi eelmise istungjärgu esimees Keith Harper tšerokii ning esimene põlisrahva esindaja, kes on saanud USA suursaadikuks (2014-2017 ÜRO inimõiguste nõukogu juures).

Käesoleva aasta istungjärgu esimeheks valiti Aluki Kotierk, kes on inuit Kanada Nunavutist. Järgmise koosseisu kolmeaastane ametiaeg algab 2026. aasta alguses ja praeguseks on teada, et soome-ugrilastest on seal esindatud Läti poolt kandidaadiks esitatud liivlane Valts Ernštreits.

Foorumi ajal avaldati ka raporti „Maailma põlisrahvaste olukorrast“ 6. väljaanne, mis keskendus seekord kliimakriisile ja selle mõjule põlisrahvastele. Raportis kutsutakse riike ja rahvusvahelisi organisatsioone tagama põlisrahvastele õiglane toetus kliimakriisi ohjamisel.

25. aprillil toimunud istungil oli kavas diskussioon põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni ja jätkusuutliku arengu teemadel. Selle punkti all võttis sõna ka Eesti esindaja ÜRO juures Rein Tammsaar, kes märkis, et vaatamata edusammudele maailmas on mitmel pool ka tagasilööke, näiteks Venemaa marginaliseerib soome-ugri rahvaid, kasutades piinamist ja ähvardusi ning kuulutab põlisrahvaste organisatsioone välisagentideks, kui nad riigivõimu kritiseerivad. Eriti kannatavad krimmitatarlased okupatsiooni all, nende mehi nagu ka teiste põlisrahvaste mehi mobiliseeritakse vägisi sõtta, rõhutas Tammsaar. Ta märkis, et Eestile on oluline ka põliskeelte kaitse, näiteks on Namiibiaga koostöös korraldatud häkatone ja loonud digitaalseid platvorme, et põliskeeli hoida ja arendada.

Soome-ugri rahvastest on ÜRO põlisrahvaste foorumil alati hästi esindatud saamid, kelle esindaja on korduvalt olnud ka foorumi liikmete seas.

Venemaa põlisrahvaste organisatsioonid on ÜRO põlisrahvaste foorumi istungitel alati hästi esindatud, sealhulgas ka handid, mansid ja neenetsid. Suuremaid rahvaid Venemaa põlisrahvasteks ei loe ja seetõttu pole ka udmurtidel, maridel ja komidel foorumile Venemaa delegatsiooni koosseisus asja.

Venemaa organisatsioonide esindajate sõnavõtud on ÜRO põlisrahvaste üritustel arvukad ja koordineeritud ning edendavad enamasti Venemaa pehmet mõjutustegevust, tuues esile Venemaa „edusamme“ põlisrahvaste kaitsmisel, vaikides seejuures täielikult seaduste eiramisest, põliskeelte allakäigust ja Ukraina vastu peetava sõjaga seotud tõsistest probleemidest. Kuid seekord oli kuulda ka teravat kriitikat Venemaa ametlikult esindajalt ÜRO, lääneriikide ja Venemaa emigrantide organisatsioonide aadressil. Sarnast kriitikat kõlas ka Venemaa kontrolli all olevate organisatsioonide esindajatelt. Organisatsiooni Jamal Potomkam esindaja seadis koguni kahtluse alla foorumi liikmete pädevuse, nimetades neid diletantideks. See sõnavõtt sai terava vastulause foorumi esimehelt ja mitmelt teiselt foorumi liikmelt. Krasnojarski krai põhjaosa põlisrahvaste assotsiatsiooni esindaja kritiseeris Eesti ja „mõnede teiste riikide“ (silmas pidades eelkõige Ukrainat) põlisrahvaste esindajate takistusi põliskeelte kümnendi juhtkomiteesse liikmete valimisel meie regioonist, sest otsus peab olema konsensuslik, kuid Venemaa soovib kolmest vabast kohast saada kaks oma kontrolli alla. Sellega pole nõus kandidaadid Eestist ja Ukrainast, kes oleksid nõus jaotusega, kus iga riigi põlisrahvastele oleks üks koht. Venemaale teeb muret ka see, et ÜRO juures on vaatlejastaatuse saanud mitu põlisrahvaste liikmetest emigrantide organisatsiooni ja nad esitavad kandidaate ka valitavatesse kogudesse. Venemaa arvates ei peaks neil olema õigust esindada oma rahvaid, sest nad ei ela Venemaal (ja ei ole seega nende kontrolli all). Tänu emigrantide organisatsioonide esindajate tegevusele saavad ka teised foorumil osalejad õigema pildi Venemaa põlisrahvaste tegelikust olukorrast.

Eesti organisatsioonidel hetkel vaatlejastaatust ÜRO juures ei ole, mistõttu saame soome-ugri rahvaste hääle kuuldavaks teha vaid Eesti ametliku esindaja kaudu. Eesti põhimõte on olnud mitte reageerida Venemaa alusetutele süüdistustele, et mitte neile liigset tähelepanu tõmmata.

Seekordse istungjärgu lõppdeklaratsioonis kutsuti Venemaad muuhulgas üles võtma föderaalseaduse eelnõus Venemaa rahvaste keelte kohta arvesse põlisrahvaste keelelisi õigusi. Eelnõu praeguses versioonis tahetakse kõigi venemaalaste emakeeleks kuulutada vene keelt. Lisaks kutsuti üles veel Ecuadori, Nicaraguat, Peruud ja Iraaki oma põlisrahvaste olukorda ja seadusandlust parandama.

Sven-Erik Soosaar