Ersa kirjanik, teadlane ja ühiskonnategelane  Nujan Vidjaz 90

Nujan Vidjaz, kodanikunimega Jevgeni Tšetvergov on sündinud 30. märtsil 1934. aastal Mordva ANSV-s Dubjonski rajoonis Ardatovi külas. 1959. aastal lõpetas ta Pensa Põllumajandusliku Instituudi agronoomina, misjärel töötas mitmeid aastaid agronoomina. 1965. aastal astus Mordva Ülikooli aspirantuuri ja kaitses põllumajandusteaduste kandidaadi väitekirja. Aastail 1968-1996 töötas Jevgeni Tšetvergov samas ülikoolis dotsendina. Ta on avaldanud mitmed teraviljakasvatust puudutavaid raamatud, kuid alates 1980ndatest kirjutab ilukirjandust.

Praeguseks on tema sulest ilmunud kümmekond raamatut, paljud jutustused on ilmunud perioodikas.

Erzjan Mastor oli ainuke opositsiooniline regulaarselt ilmunud soome-ugri rahvaste rahvuslik väljaanne, kus teravalt kritiseeriti riigivõimu rahvuseid assimileerivat rahvuspoliitikat, samuti kajastati soome-ugri rahvaste rahvuslikku olukorda. Ajaleht kaevati mitmeid kordi kohtusse, kuid siiski sai ta oma tegevust jätkata. 

Tšetvergovi meelest saavad ersalaste ja mokšalaste hädad alguse sellest, et neid kutsutakse mordvalasteks. Mordva keelt aga pole olemas, on ersa keel ja mokša keel. Mordvalased on aga tegelikult venestunud ersad ja mokšad, kes oma keelt ei oska. Sellepärast tuleks ka Mordva Vabariik ümber nimetada Ersa-Mokša Vabariigiks või siis Ersamaaks. Jevgeni Tšetvergov on olnud alati julge ja otsekohene oma väljaütlemistes, näiteks ilmnes see 2000. aastal Helsingis toimunud III soome-ugri rahvaste maailmakongressil, mille teemaks oli  „Ersa rahva diskrimineerimisest Mordva Vabariigis ja kogu Venemaal“.  Ja eks peavalu tekitab ta võimudele tänini, nii näiteks peeti 89-aastane Tšetvergov  kinni veel 2023. aasta oktoobris, süüdistatuna ekstremistliku organisatsiooni asutamises, tema kodus toimus aga läbiotsimine.

Tegemist on ersa rahva suure pojaga, kes ise leiab, et ta on ikka veel väga palju oma rahvale võlgu ja teinud vähe. Samuti leiab ta, et oma tõdede eest peab kannatama ja maksma kõrget hinda.

Nujan Vidjaz on kirjutanud :

“Kuni sa elad, pead sa maksma iga hingetõmbe eest. Veelgi kõrgem hind on neile, kes teavad palju või püüavad elada oma mõistuse järgi. Selliseid inimesi sõimatakse sagedamini, nuheldakse, hirmutatakse ja makstakse kätte. Tõe ja mõistuse pärast jäävad nad sageli elust ilma. Juba Plutarchos ütles: “Avalikustatud tõe eest makstakse kätte eriliselt “.”

/…./

„Ma riputasin ammu seinale kaks tohtnõud. Neist esimesse tagastan kõike, mida sain oma emalt, alates esimesest elupäevast kuni suureks saamiseni. Teise panen selle, mida olen teinud ja teen, mis on kasulik maa jaoks, mis on minu südames ja mida kutsutakse Erzyan Mastor – Ersamaa. Sügavad on need nõud. Ma kardan, et ma ei suuda neid täita. Ja seetõttu, kui lahkun teispoolsusesse, siis tunnen kahetsust ja nutan, et ma ei teinud nii paljusid asju, mida oleksin võinud teha, ei täitnud lõpuni oma pojakohustust ema ja isamaa ees” .

(Tsitaadid jutustusest „Kardan, et ei täida ….“ ja raamatust „Kus õilmitseb hingepuhtus?“, 2009)

Fenno-Ugria Asutus soovib Nujan Vidjazile palju õnne ja tugevat tervist!