Venemaa põlisrahvaste esindusorganisatsioon ütles lahti põlisrahvaste aktivistide kaitsmisest

Ilmselgelt on Venemaa Föderatsioon häiritud põlisrahvaste tegevusest, kes kasutavad omi rahvusvahelisi kontakte, et rääkida neile tõtt sellest, milline on Venemaa poliitika põlisrahvaste suhtes. Nende rahvaste esindajaid on põgenenud Venemaa Föderatsioonist ja asutanud välismaal oma organisatsioonid, mis on kantud Venemaa Föderatsioonis ekstremistlike ja terroristlike organisatsioonide nimekirjadesse, põlisrahvaste põgenenud esindajad on valdavalt kantud välisagentide nimekirja. Venemaa jaoks on muutunud probleemiks, et need inimesed saavad sõna ÜRO erinevates põlisrahvaste eluolu puudutavatest komisjonides ja nad ei räägigi sellest, milline hea elu on Venemaa Föderatsioonis vaid vastupidi, kritiseerivad praegust riigivõimu, mis põlisrahvastest ei hooli.

2025. aasta 17. detsembril toimusid läbiotsimised kümnete Venemaa Föderatsioonis elavate põlisrahvaste aktivistide juures, kinni peeti sölkupi aktivist Darja Jegereva, saami aktivist Valentina Sovkina oli sunnitud lahkuma riigist. Kõigi vastu on algatatud juurdlus.

Pärast enam kui kuu aega kestnud vaikust on 28. jaanuaril teinud avalduse Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste assotsiatsiooni (РАЙПОН) president Aleksandr Novjuhov. Assotsiatsioon ise on igati riigitruu põlisrahvaste esindusorganisatsioon, kes on kiitnud heaks Venemaa sõja Ukrainas ja õigustab igati suurriigi kolonialistlikku rahvuspoliitikat. Toome selle avalduse siin ära mõnevõrra lähendatult.

Novjuhov märgib oma avalduses, et põlisrahvaste assotsiatsioon on teinud 35 aasta jooksul suurt tööd põlisrahvaste õiguste eest seismisel ning tänu sellele on vastu võetud hulk seadusi, mis tunnistavad põlisrahvaste õigusi, seda nii kollektiivsel kui ka üksikisiku tasandil. Ta kinnitab, et põlisrahvaste õiguste kaitse Venemaal on mitmeti institutsionaliseeritud, põlisrahvaste esindajad aga valitud riigiametitesse, et assotsiatsioon on moodustatud demokraatlikul teel ja kannab vastutust 40 rahva ees. Seoses sellega polevat assotsiatsioonil moraalset õigust kaitsta neid inimesi, keda kahtlustatakse sidemetes ekstremistlike organisatsioonidega, kes tegutsevad Venemaa vastu. Need organisatsioonid on tema hinnangul tahtnud muuta Venemaa konstitutsioonilist korda ja lõhkuda riiki, tehes seda „dekoloniseerimise“ sildi all. Novjuhov märgib, et nende organisatsioonide tegevusest on palju juttu sotsiaalvõrgustikes, kus nad laimavad Venemaad ja lehvitavad Ukraina lippe. Ta leiab, et side selliste ekstremistlike organisatsioonidega nõuab õiguslikku hinnangut ja seda sidet ei saa õigustada viidetele õiguskaitsest või rahvusvahelisest tegevusest: „Kõikides riikides loetakse põhiseadusliku korra rikkumist, mis puudutab territoriaalset suveräänsust, kuriteoks… Nüüd aga räägitakse, et riigivõim kriminaliseerivat  põlisrahvaste aktivistide rahvusvahelist inimõiguste kaitsmise tegevust.”

Novjuhov märgib, et põlisrahvad on Venemaa riigi koosseisus vabalt arenenud juba sajandeid. Seda vaatamata pikale ja keerulisele suhete ajaloole oma riigiga on rahvad tema hinnagul säilitanud oma arvukuse, traditsioonilised omavalitsuse institutsioonid, oma kultuuri ja keele ning nad võiksid olla eeskujuks paljudele regioonidele kogu maailmas.

Novjuhov kinnitab, et assotsiatsioon tunneb neid inimesi, kes poevad õiguskaitse alase tegevuse taha, kuid tõukavad Venemaa põlisrahvaste esindajaid koostööle organisatsioonidega, mis koosnevad vaid üksikutest inimesest, kes elavad välismaal ja on tema hinnangul võibolla ka tuntud. Paraku pole neil Venemaal elavate põlisrahvaste nimel rääkimiseks mandaati ja neil pole põlisrahvaste usaldust, märgib Novjuhov. Assotsiatsioon on tema kinnitusel olnud mitmeid kordi tunnistajaks, kuidas need inimesed on kasutanud rahvusvahelist tribüüni, et levitada laimu Venemaal elavate põlisrahvaste organisatsioonide ja nende liidrite kohta. Nad kasutavat ära, et assotsiatsioon pole olnud aastaid esindatud rahvusvahelistes organisatsioonides ja nad on nii saavutanud endale mugava kuvandi meie rahvaste legitiimsete kodanikuinstitutsioonidena. Novjuhov leiab, et põlisrahvaste õiguste olukord nõuab tähelepanu, kuid kinnitab, et assotsiatsiooni põhipostulaateideks on Vene Föderatsiooni konstitutsioon, Vene riigi suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus. Ühtegi tegevust, mis sellega on vastuolus, Venemaa põlisrahvad ei toeta vaid koonduvad, et kaitsta kodumaad, märgib Novjuhov.

Ta kutsub üles lähtuma süütuse presumptsiooni põhimõttest, mitte andma hinnangut ja ootama õiglast kohtuotsust ja kinnitab, et assotsiatsioon saab aru teiste riikide põlisrahvaste õiguste eest seisvate aktivistide murest, kuid olevat vaja aega ja kannatust. Assotsiatsioon aga jälgivat situatsiooni ja kui vaja, siis sekkub — seni aga jätkab stabiilselt arengut, kaitstes Venemaa põlisrahvaste konstitutsioonilisi õigusi. Pöördumine lõppeb hüüatusega: me peame meelde tuletama, et meil on vaid üks Venemaa.

Assotsiatsiooni juhi avaldust on kõvasti kritiseeritud rahvusvaheliste põlisrahvaste organisatsioonide ja aktivistide poolt, sest selle asemel, et kaitsta seitsetteist põlisrahvaste esindajat, kelle suhtes on algatatud juurdlus,  on asunud assotsiatsioon ja tema juht õigustama Venemaa riigivõimuorganite tegevust. Kes aga on pöördumisele alla kirjutanud Aleksandr Novjuhov? Sündinud 1975. aastal, on tegemist handi rahvusest ühiskonna- ja riigitegelasega, kes on osanud hästi ühendada oma töö ühiskondlikes ja riigiorganites. Aastail 2016-2021 oli ta Venemaa Föderatsiooni riigiduuma liige, alates 2021 Venemaa Föderatsiooni Föderaalnõukogu senaator. Enne kõrgetesse keskvõimu organitesse valimist töötas ta Handi-Mansi autonoomse ringkonna valitsusjuhi asetäitja nõunikuna ja juhtis ringkonna põlisrahvaste küsimustega tegelevat komiteed. Aastail 2001-2016 juhtis ta ringkonna põlisrahvaste assotsiatsiooni Spasenije Jugrõ (Jugra Päästmine), 2016-2025 oli Venemaa põlisrahvaste assotsiatsiooni asepresident, alates 2025. aastast president.

Portaali „Põlisrahvaste Venemaa“ peatoimetaja Dmitri Berežkov on tema kohta öelnud: Aleksandr Novjuhov on inimene, kes on otseselt vastutav sõja eest Ukrainas ja sadade tuhandete inimeste hukkumise eest, kelle hulgas on ka tuhandeid põlisrahvaste esindajaid mõlemal sõdival poolel — kui föderaalnõukogu senaator, kes hääletas 2022. aastal sõja poolt. Dmitri Berežkov lisab, et sellega Novjuhovi osa ei piirdunud: assotsiatsiooni juhtkond, kelle seas oli ka Novjuhov, võttis vastu eraldi avalduse, milles toetati Putini algatatud sõda Ukrainas. “Nüüd aga see inimene, kelle käed on määritud süütute inimeste, naiste ja laste, oma rahvuskaaslaste verega, arutab oma avalduses süütuse presumptsiooni ja otsuste õiglust”. Berežkov leiab, et Novjuhov on lahti ütelnud oma tegelikust ülesandest, põlisrahvaste õiguste kaitsmisest Venemaal.