Komi Vabariigis tegutsenud represseeritute mälestust jäädvustav fond lõpetas töö

Ainukese organisatsioonina Komi Vabariigis represseeritute mälestust jäädvustanud fondi „Lunastus“ juhatus otsustas lõpetada töö ning anda oma dokumentatsioon arhiivi, raamatud aga raamatukokku.   Sellest teavitas Komi Vabariigi ajaloo-, kirjanduse- ja ajalooinstituut. „Fondil on juba mitu aastat puudunud finantseerimine, suure vaevaga on nad leidnud raha, et maksta üüri,“ märkis instituudi kaastöötaja.

Fond tegutses 1998. aastast ja tema põhiliseks tööks oli nimekirja koostamine nõukogude perioodil represseeritutest. Tänavu mais anti välja viimane, 15. osa martüroloogiast. Seda tehti rahaliste annetuste abil, sest 2021. aastal lõpetas Komi Vabariik projekti finantseerimise.

Peale represseeritute nimekirja koostamise korraldas fond ka näitusi ja ekspeditsioone, aitas leida nõukogude võimu poolt represseeritute sugulastel informatsiooni represseeritute kohta. Kuni viimase hetkeni lootis fond, et võidab mõne projektitoetuse ja töö saab jätkuda, kuid seda ei juhtunudki.

Laagrite süsteem oli ja on ka praegu Venemaal levinud kinnipidamis- ja karistamisviis. Komimaal, nagu ka mujal NSVL Kaug-Põhjas on tegutsenud mitmed eriti raskete tingimustega sunnitöölaagrid, kuhu saadeti maa eri paikadest muuhulgas poliitvange ka Eestist.

Stalini aja lõpuaastail oli N. Liidu vangilaagreis üle 22 miljoni inimese, enamik poliitvangid, kelle karistusmääraks oli 10 kuni 25+5 aastat. Suured laagrid olid Kotla, Uhta, Vorkuta ja Inta.  Venemaa laagrites oli Stalini aja hiilgeaegadel 1937-41 kuni 70 000 inimest ühe laagri kohta, selline oli ka Eestis tuntud Vorkuta. Keskmiselt on Vene vangilaagrid 50 000-kohalised, Kaug-Idas aga veelgi suuremad, näiteks Kolõmas on laagri suurus üle poole miljoni.