Moskvas toimus Venemaa põlisrahvaste assotsiatsiooni RAIPON 10. kongress

Aprilli lõpus toimus Moskvas rahvuste keskuses „Rossija“ Venemaa põlisrahvaste kongress, täpsema nimetusega Põhjala, Siberi ja Kaug-Ida väikesearvuliste põlisrahvaste assotsiooni (RAIPON) 10. kongress.  Kongressile oli kogunenud 250 põlisrahvaste esindajat 28 Venemaa Föderatsiooni regioonist. Kongressil tehti kokkuvõtteid tehtud tööst, määrati edasisi töösuundi ja valiti president.

Organisatsiooni tegevusest viimase nelja aasta jooksul andis aru president, neenetsi rahvusest Grigori Ledkov, kes on ühtlasi Vene Föderatsiooni riigiduuma saadik. Oma ettekandes kiitis ta, et lõpuks ometi on loodud põlisrahvaste register. Samuti on muudetud Venemaa föderaalset seadust põlisrahvaste kogukondadest, mis on tema sõnul aidanud reguleerida põlisrahvaste õigusi oma loodusressurssidele nii, et neist saavad osa ainult põlisrahvaste esindajad. Näiteks on tema sõnul eelnevalt olnud juhtumeid, kus kogukonna on moodustanud sissesõitnud ja hakanud siis vääriskala püüdma ning seda müüma.

Kongressil valiti uueks presidendiks handi rahvusest Aleksandr Novjuhov, kes praegu on Venemaa Föderatsiooni ülemkoja ehk föderaalnõukogu senaator Handi-Mansi autonoomsest ringkonnast. Varem, aastail 2016-2021 oli ta Handi-Mansi autonoomse ringkonna duuma saadik, enne 2001-2016 juhtis ta põlisrahvaste assotsiatsiooni „Jugra päästmine“. Ta oli ka ainus kandidaat selle kohale, eelmine  president  Ledkov oli ametis olnud 12 aastat ja tema tegevuse põhiliseks kreedoks oli paljude arvates lähedus riigivõimuga. 2013. aastal sai ta presidendiks tänu sellele, et kõige enam hääli korjanud ja riigivõimu kritiseerinud kandidaat, udegee rahvusest Pavel Suljandziga taandas oma kandidatuuri. Suljandziga oli saanud nimelt ähvarduse, et ametisse astumise korral hävitatakse tema perekond. Praegu elab ta USA-s ja kritiseerib nii põlisrahvaste olukorda Venemaal kui ka assotsiatsiooni tegevust.

Juubelikongressiga tähistati assotsiatsiooni 35. sünnipäeva ja autasustati paljusid põlisrahvaste esindajaid Venemaa presidendi, samuti ministeeriumite ja ametkondade tänukirjadega. Presidendi tänukirja said nii assotsiatsiooni eelmine president Grigori Ledkov kui ka vastne president Aleksandr Novjuhov.  Kongressi delegaatidel aga oli võimalus tutvuda interaktiivse näitusega, mis oli pühendatud Handi-Mansi autonoomse ringkonna moodustamise 95. sünnipäevale.

Kongress kestis ühe päeva ja oli pidulik, selle alguses aplodeeriti püsti seistes väärikatele põlisrahvaste rahvusliikumiste juhtidele, kes sammusid pidulikus kolonnis lavale. Samuti aga kestis minuteid aplaus põlisrahvastest sõduritele, kes vabatahtlikena sõdivad Vene-Ukraina sõjas Venemaa huvide eest. Kongressil loeti ette Venemaa Föderatsiooni presidendi Vladimir Putini tervitus, kes õnnitles assotsiatsiooni 35. sünnipäeva puhul ja märkis, et Venemaa peab prioriteediks rahvuste vahelisi harmoonilisi suhteid, kõigi rahvaste rahvuslike eripärasid ja identiteeti. Putin rõhutas, et selles protsessis osaleb ka assotsiatsioon ja et tal on selle üle hea meel ning ta hindab seda kõrgelt. Eriti märkis Putin ära neid põlisrahvaid, kes “mehiselt kaitsevad isamaad”. Kongress lõppes piduliku kontserdiga, millest võtsid osa parimad kollektiivid Tšuktšimaalt, Tuvast, Jakuutiast, Jamali-Neenetsi ja Handi-Mansi autonoomsetest ringkondadest.

Assotsiatsiooni juubelikongressi kritiseeris teravalt Pavel Suljandziga, kes intervjuus märkis, et sisuliselt kestis kongress  kaks tundi, varem aga toimusid kongressid kolm päeva, ainuüksi presidentide ja asepresidentide valimisele kulus üks päev. Nüüd oli aga nii, et enne kongressi kutsuti nii Ledkov kui ka Novjuhov Kremli ja öeldi, et Novjuhov, sina kandideerid presidendiks — väitis Suljandziga. Probleemidest tema sõnul ei räägitud kongressil üldse, näiteks: miks 2024. aasta juulis kuulutati 55 põlisrahvaste organisatsiooni Venemaal ekstremistlikeks, hiljem aga koguni 172 organisatsiooni terroristlikeks. Samuti ei räägitud midagi põlisrahvaste õigustest. Suljandziga kahetses, et assotsiatsioonist on saanud Venemaa võimude käpiknukk, mis peab nüüd tegema ka rahvusvahelisel tasemel Venemaa propagandat ja rääkima näiteks ÜRO põlisrahvaste foorumil põlisrahvaste elust „paradiisis“ ja Vene riigivõimu igakülgsest hoolitsusest põlisrahvaste eest.

2022. aastal toetas RAIPON Venemaa kallaletungi Ukrainale, 2023. aastal aga Vladimir Putini kandidatuuri Venemaa presidendi ametikohale. Assotsiatsiooni on mitmeid kordi kritiseeritud, sest organisatsioon on osutanud teisitimõtlevatele aktivistidele survet. 2022. aasta kevadel esitas assotsiatsioon Venemaa peaprokuratuurile kaebuse ja palus kontrollida infoportaali Indigenous Russia materjale, mis olevat jälg „ekstremistlikust“ tegevusest. Seda portaali vedasid aktivistid organisatsioonidest «Абориген Форум» и «Россия коренных народов» — need organisatsioonid mõistsid hukka ka Venemaa kallaletungi Ukrainasse. 2024. aastal paigutati organisatsoonid Venemaa justiitsministeeriumi poolt ekstremistlike organisatsioonide nimekirja. See aga tähendab, et nad ei saa toimetada Venemaal ega täiesti vabalt ka välismaal.