Soome-ugri kultuuripealinna Narva 2025 avamispidustused: ülevaade
Märtsi ehk rahvakalendri järgi urbekuu esimestel päevadel 1. ja 2. märtsil tähistati Narvas linna saamist 2025. aasta soome-ugri kultuuripealinnaks.
Pidustused algasid näituse „Pühakiri soome-ugri rahvaste keeltes“ avamisega Narva Keskraamatukogus ning jätkusid meeleoluka rongkäiguga, kus kõikide rahvaste lipud ja pea kõik rahvad esindatud olid. Eraldi väärivad siinkohal ära märkimist ingerisoomlased, keda oli rongkäigus eriti rohkearvuliselt — on ju Narva kant kunagise Ingerimaa osa.
Rongkäik viis inimesed Narva raekotta, kus anti kultuuripealinna peakorraldajale Ekaterina Kuznetsovale üle mitmetest soome-ugri eepostest ja maailmaloomislugudest tuttav soome-ugri kultuuripealinna sümbol ilmalind ehk tsirk.
Kohalviibijaid tervitas Narva linnapea Katri Raik. Tervitussõnu ja häid soove jagasid korraldajatele nii eri soome-ugri rahvuste esindajad Eestist ja kaugemaltki (Norrast, Soomest), Fenno-Ugria asutuse poolt lausus tervitussõnad ja kinnitas igakülgset koostöövalmidust kultuuripealinna sündmuste korraldajatega nõunik Jaak Prozes.
Raekojast siirduti Tartu Ülikooli Narva kolledži aatriumissse kontserdile, mille juhatasid sisse Jaak Prozes ja kolledži õppejõud Szilard Tibor. Kontserdil võis kuulda laule mari, vadja, isuri, udmurdi, mordva, mokša, mari, komi, permikomi, soome ja karjala keeltes: esindatud oli tõeline soome-ugri keelte assortii.
Esimese õhtu üritused lõppesid Narva Eesti Majas, kus Narva Eesti Seltsi tegevusest ja Eesti Maja ruumidest andis põhjaliku ülevaate Narva Eesti Seltsi juhatuse liige Ants Liimets. Kõlama jäi ka mõte, et Fenno-Ugria ja Narva Eesti Seltsi vahel võiks toimuda edaspidi tihe ja aktiivne koostöö.
Järgmisel päeval kogunesid pidulised Narva Aleksandri kirikusse. Jumalateenistus algas Ingerimaa hümniga ja toimus erinevates soome-ugri keeltes.
Kõlasid taas ingerisoome, vadja, isuri, udmurdi, mokša, mari, ungari ja eesti keeled. Palvus oli pühendatud nii soome-ugri kultuuripealinnale kui ka soome-ugri keeltele. Jumalateenistusele järgnes ekskursioon Aleksandri kiriku tornis, kus pikemalt peatuti sealses Ingeri muuseumis ning kus soovijad ise kellameheametit said proovida.
Teise päeva pidustused lõppesid Narva Ingeri Majas, kus toimus lõunasöök ning vadja rahvuspüha „Cihlagoo“ ja isuri „Liugupäeva“ tähistamine.
Ehkki neil kahel päeval jõuti teha palju, on rohkelt üritusi terve 2025. aasta vältel veel ootamas. Sealhulgas avab Fenno-Ugria asutus 11. märtsil Kohtla-Järve koolis näituse „Soome-ugri rahvaste kirjalikud eeposed“ ning peab 19. märtsil algusega kell 17 Hõimuklubi Narva Raekojas. Seekordse Hõimuklubi teemaks on Ida-Virumaa vadjalased, kellest annab põneva ülevaate ajaloolane Vallo Reimaa.
Lisaks on juba märtsikuus võimalik ka osa võtta kultuuripealinna tiimi poolt korraldatavatest vadja ja isuri kultuuripäevadest, vastavalt 15. ja 29. märtsil. Näitus Narva Keskraamatukogus jääb samuti avatuks 12. aprillini ja ootab huvilisi,
Võtkem innuga vastu uusi teadmisi ja soovime rõõmsaid kokkupuuteid meie hõimlastega Narvas!
Tekst: Maarja Vinkel
