Mordva rahvas kinnitas truudust Venemaale

Kongressile kogunes 332 delegaati 36st Venemaa Föderatsiooni regioonist, samuti organisatsiooni liikmed Eestist ja Kasahstanist. Kasahstani delegaadid võtsid osa distantsilt. Väidetavalt kohal viibinud eesti mordvalaste delegaati ei õnnestunud Fenno-Ugrial tuvastada. Kokku kogunes kongressile 700 inimest.

Vastavalt väljakujunenud traditsioonile kogunesid delegaadid kongressi esimesel päeval Mordva Vabariigi A.Puškini nimelisse rahvusraamatukokku, et kinnitada organisatsiooni aruanne ja valida organisatsiooni täitevkomitee. Aruande luges ette organisatsiooni juht Juri Mišanin.  Ta märkis oma aruandes, et eelmisel, 2019. aastal toimunud VII kongressil vastu võetud resolutsiooni otsused on praktiliselt 100% täidetud ja delegaadid kinnitasid aruande. Lisaks muudeti organisatsiooni nimetust, nüüdseks on ühenduse ametlikuks nimeks Mordva Rahva Regioonidevaheline Organisatsioon, ehk siis nimetusest kadus viide ersadele ja mokšadele. Järgnes täitevkomitee esimehe, tegevjuhi ja täitevkomitee liikmete valimine. Ühehäälselt valiti esimeheks tagasi Juri Mišanin, kes praegu on Mordva Vabariigi valitsuse juures asuva humanitaarteaduste instituudi direktori asetäitja rahvussuhete alal. Varem töötas ta Mordva Riikliku Ülikooli keeleteaduskonna dekaanina. Täitevkomitee tegevjuhiks kinnitati taas Tatjana Larina, kes on endine teletöötaja. Täitevkomiteesse valiti kokku 58 liiget, 29 ersat ja 29 mokšat. 

Teine päev algas lillede asetamisega monumendile „Sajandeid koos Venemaaga“. Seejärel siirduti Saranski uhkeimasse hoonesse, riiklikusse ooperi- ja balletiteatrisse, kus toimus plenaaristung. Plenaaristungi avasid organisatsiooni esimees Juri Mišanin ja Mordva Vabariigi juht Artjom Zdunov.

Vabariigi riigipea ütles: „Meile on oluline teada, et on inimesi, kes elavad Mordvamaast kaugel ja mäletavad sellele vaatamata oma  juuri, hoiavad oma emakeelt ja kombeid. Meie kongressi eesmärk on välja töötada praegused lahendused Venemaa ühe suurima etnilise rühma vaimse, etnokultuurilise pärandi säilitamiseks”. Mordvamaal tehakse aktiivselt tööd rahvuskultuuri ja keelte toetamiseks. Kolm aastat tagasi võeti vastu vastav riiklik programm, loodi usaldusväärne kontakt Mordva rahva regioonidevahelise organisatsiooniga. Palju on ära tehtud rahvuslike kultuurikeskuste võrgustiku laiendamiseks, mordva päritolu kaasmaalaskondade toetamiseks, vabariigi sidemete tugevdamiseks soome-ugri rahvastega ning mokšade ja ersalaste kompaktselt asustatud piirkondadega. /…/ Samas on riigipea sõnul vaja koos lastega viia läbi koduloolisi haridusprojekte, uurida loodust, emakeeli, rahvaluulet, ersa ja mokša kodulugu ning kombeid, samuti rääkida neile koolides ja ülikoolides Suure Isamaasõja ja sõjaliste erioperatsioonide tõelistest kangelastest. Mordva keelte õpetamise kvaliteet on riigipea arvates aga üks olulisemaid küsimusi, sest noorte jaoks saab patriotism ja armastus oma kodumaa vastu alguse armastusest oma emakeele vastu. Sellega seoses toetatakse aktiivselt koole ja ülikoole, rahvuskeelte ja kirjanduse õpetajaid. Mordva juht märkis, et üleriigilistes ühiskondlikes organisatsioonides on palju aktiivseid, hoolivaid noori. Nende algatusi toetatakse aina aktiivsemalt. Aastatega on muutunud töö diasporaaga, sh Moskva ja Peterburi mordvalaste kogukonnaga üha süsteemsemaks. 

Viimasel ajal on aga kerkinud uued väljakutsed, märkis riigipea –  “meie vastased” räägivad avalikult Venemaa jagamise plaanidest rahvuslikel  alusel. Toimub riigi rahvuspoliitika sihilik diskrediteerimine, natsionalistlike meeleolude õhutamine ja valesüüdistused kodanike õiguste rikkumisest, ütles ta.

“Koos peame andma neile karmi vastulöögi. Peame kaitsma oma lapsi, noori ja iseennast, oma inimesi! On hea meel, et Mordvamaa rahvuslike ühenduste juhid väljendavad neis küsimustes ühtset seisukohta ja nõustuvad, et rahva tulevik seisneb  ühtsuses, meie traditsioonilistes väärtustes ja sõjalise erioperatsiooni eesmärkide edukas elluviimises, Venemaa presidendi toetamises!“ ütles Artjom Zdunov.

Pärast kõnet jagas riigipea erinevaid autasusid, millest kõrgeima ehk Venemaa Föderatsiooni presidendi tänukirja sai mordva rahva regioonide vahelise organisatsiooni täitevkomitee tegevjuht Tatjana Larina. Tema abil lõpetati 2021. aastal viimase sõltumatu ajalehe Ersan Mastor väljaandmine ja muudeti Ersa Keele Päästmise fondi tegevus. Oma tänukõnes märkis Larina, et „me oleme kõik Emakese-Venemaa lapsed! Mordvalased pole kunagi vedanud alt, püüan ka edaspidi panustada oma armastatud kodumaa ja Mordvamaa heaolusse.“

Peale Larina tänusõnu anti sõna Venemaa Föderatsiooninõukogu senaatorile, Venemaa Soome-Ugri Rahvaste Assotsiatsiooni esimehele Pjotr ​​Tultajevile, kes luges ette Venemaa Föderatsiooninõukogu esimehe Valentina Matvienko tervituse: „Mordva rahvas koos slaavi ja teiste rahvastega moodustavad meie riigi ühtse tsivilisatsiooni- ja kultuurikoodeksi. Kongress aitab tugevdada vene rahvuse ühtsust. “ Pjotr ​​Tultajev lisas omalt poolt: „Olen ​​kindel, et kongressi otsused on tasakaalukad, tõeliselt riiklikud ja targad nagu mordva rahvale kohane. Rahvusvahelises ühtsuses on meie rahvaste tugevus, Venemaa tugevus!“.

Kongressi tervitasid veel Venemaa Föderatsiooni rahvussuhete agentuuri esimehe asetäitja Stanislav Bedkin, vabariiki kureeriv föderaalinspektor Anatoli Gulin, Saranski ja Mordvamaa metropoliit Zinovi.  Videotervituse saatis Venemaa Föderatsiooni välisministeeriumi kurikuulus ametlik esindaja Maria Zahharova, kes rääkis Venemaa rahvaste ühtsuse tähtsusest ning korraga märkis, et tema vanaema on mordvalane.

Lõpuks pidas plenaaristungil kõne ka vastvalitud esimees Juri Mišanin, kes ütles, et tema töö ja kogu organisatsiooni eduka töö taga on head suhted vabariigi võimuorganitega, see on kõige tähtsam, märkis ta. Plenaaristungi päev lõppes piduliku rahvusliku kontserdiga, mille pealkiri oli Vastoma.

Viimasel päeval toimus kongressi töö järgmistes sektsioonides: mordva rahvas Venemaa sootsiumis – ülevenemaaline kodanikuidentiteet ja etniline eneseteadvus; regiooni etnokultuuriline strateegia: traditsiooniliste vaimsete väärtuste säilitamise faktorid ja arengu vektorid; emakeel multikultuurses keskkonnas; haridus; kommunikatsioon; mordva rahva traditsioonilised pereväärtused: ajalugu ja kaasaeg. 

Kolmandal päeval peeti ka kongressi lõpetav plenaaristung, kus kuulati ära sektsioonide juhtide ettekanded ning ettepanekud keelte ja kultuuri säilitamiseks. Kongressil osalejad tegid ettepaneku tõhustada avalike organisatsioonide tööd, et viia ellu föderaalseid ja piirkondlikke programme, mille eesmärk on tugevdada vene rahvuse ühtsust ja etnokultuurilist arengut. Ettepanekute hulgas oli toetada Moskva Riikliku Ülikooli rektori algatust korraldada vabariigis kord kuus rahvarõivaste kandmise päev. 23. märtsist võib saada Mordva rahvusmängude – Tjuštjan Nalksema päev. Tehti ettepanek vaadata üle õpilaste emakeelte ja kirjanduse teadmiste hindamise süsteem, stimuleerida haridustöötajate ja riikliku meedia tegevust, toetada raamatute väljaandmist riigikeeltes, edendada föderaalsete haridusprogrammide arendamist mokša ja ersa keeles. Võttes arvesse kõiki ettepanekuid, võeti vastu Mordva Rahva Regioonidevahelise Organisatsiooni VIII kongressi resolutsioon.