Komid tähistasid komi keele ja kirja päeva
Maikuu kolmandal pühapäeval, mis sedapuhku langes 19. maile, tähistati Vene Föderatsioonis esimest korda komi kirja ja keele päeva, mis alates 2023. aastast on riiklik tähtpäev.
Komi kirja päeva on aga tegelikult tähistatud juba 1992. aastast, kui komi keelest sai Komi Vabariigi riigikeel ja võeti vastu keeleseadus. Komid olid esimene Venemaa Föderatsiooni rahvus, kes võttis vastu keeleseaduse.
Uut riikliku tähtpäeva tähistati aga üsna laialdaselt. Komide rahvusliku esindusorganisatsiooni Komi Voitõr kodulehele VKontaktes saadeti komikeelseid luule- ja muusikatervitusi üle kogu Komi Vabariigi. Tervitusi tuli ka näiteks Peterburist ja Riiast, kus elab komi poeet Aljona Mitina. Aktsiooniga ühinesid ka Moskvas ja Peterburis tegutsevad komi seltsid. Näiteks Peterburi Komi Vabariigi esinduses avatakse komikeelsete raamatute näitus „“Мед сьӧлӧманыд олас коми кыв!” („Las meie südameis elab komi keel“). Väga palju üritusi toimus laste ja noorte jaoks, peamiseks korraldajaks Komi Vabariigi laste- ja noorteraamatukogu. Kaasati ka üliõpilasi, kellele korraldati online-aktsioon „Komi keele õpetaja üliõpilase pilgu läbi“. Kokku toimus üle 300 tähtpäevale pühendatud ürituse.
Nagu aga on kombeks saanud, korraldavad kõik Venemaa Föderatsiooni vabariigid oma kesksed üritused Moskvas rahvusvahelise foorumi „Rossija“ (vana ВДНХ) paviljonides. Nii oli ühte neist paviljonidest kogunenud komi juhtivad kultuuritegelased ja ametnikud, et väärikalt tähistada komi keele ja kirja päeva. Seal esitleti raamatuid ja räägiti komi keele kujunemise ajaloost, kiideti komi tähestiku rajajat Permi Stefani. Kolme päeva jooksul toimusid paviljonis nr.75 komi käsitöö meistriklassid, viidi läbi viktoriine ja oli võimalik õppida komi keelt. Samal ajal tähistati ühtlasi ka Komi Kirjanike Liidu 90 sünnipäeva, kus esinesid juhtivad komi kirjanikud ja poeedid. Komi ajakirja „Art“ peatoimetaja Pavel Limerov pidas loengu komi kirjanduse ajaloost, mis on seotud selliste suurnimedega nagu Ivan Kuratov (1839-1875) ja Kallistrat Žakov (1866-1926). Komi keele ja kirja päeva tähtsündmuseks Moskvas aga sai komide ristijast ja tähestiku loojast, esimesest Permi piiskopist Permi Stefanist kirjutatud koguteose esitlus.
Komi keele olukorrast — kajastuste põhjal otsustades — ei räägitud, kuid leiti, et komi keelt on kõikjal aina rohkem ja ru-wikist, mis on vene riigi poolt ellukutsutud aternatiiv vikipeediale, võib leida juba 6000 komikeelset artiklit.
Aga komi keeltega on lood kehvad. Kui 2010. aastal valdas Venemaa Föderatsioonis sürjakomi keelt 156 099 inimest, siis 2021. aastal 108 598. Ehk vähenemine 30%. Permikomi keelt valvate inimeste arv on vähenenud 41 447ni. Komi keelt peab emakeeleks 66 % komidest ja 69% permikomidest. Enam kui 30% ennast komiks nimetavate inimeste küsitluses väidetud emakeel on vene keel. Selle peale peaks komi keele ja kirja päeva puhul mõtlema.
Aastail 1372–1375 lõi Permi Stefan esimese, 24 tähest koosneva komi tähestiku anbur, milleks ta sai inspiratsiooni kreeka tähestikust ja komide traditsioonilistest peremärkidest. Tähestiku loomise põhjus peitub komide hulgas levima hakanud ristiusus. Nimetus anbur tuleb komi tähestiku kahe esimese tähe an ja bur järgi.
Komid on üks vanimaid oma kirjakeelega soome-ugri rahvaid. Anburi on kasutatud XIV–XVI sajandil, tänini on säilinud 236 selles kirjaviisis kirjutatud sõna. XVIII–XX sajandi alguseni kasutati komi keeles kirillitsat. Aja jooksul on komi keelt kirja pandud mitmetest erinevates tähestikes. Aastail 1918–1930 ja 1936-1938 oli kasutusel kirillitsal põhinev Molodtsovi tähestik, 1931–1935 oli käibel ladina tähestik. Alates 1938. aastast on kirjakeeles kasutusel taas kirillitsa, kuid kaks tähte i ja ö tulenevad ladina tähestikust. Ö-tähele on Sõktõvkaris püstitatud ka ausammas.
.
