10. jaanuaril tähistati Mordva Vabariigi 95. sünnipäeva
Nagu Mordva Vabariigis juba tavaks, mingeid suuremaid üritusi vabariigi sünnipäeval ei toimunud, küll aga avati nii kohalikes muuseumites kui keskraamatukogus autonoomia sünnipäevale pühendatud näitused. Mõnes koolis pühendati autonoomiale koguni kodulootund. Mordva Vabariigi kesksetes ajalehtedes aga kirjutati, et tegelikult tähistatakse vabariigi sünnipäeva terve aasta jooksul, toimub nii kontserte kui ka konverentse.
Lisaks vabariigi sünnipäevale möödub 2025. aastal 30 aastat Mordva Vabariigi konstitutsiooni vastuvõtmisest.
Siiski pidas vabariigi juhtkond vajalikuks vabariigi sünnipäeva puhul elanikke õnnitleda ja seda tegi näiteks ka kohalik komsomoliorganisatsioon. Toome siin need tervitused kokkuvõtlikult ära, et lugeja saaks aimu, mida peavad oluliseks vabariigi juhid ja mida näiteks komsomoliorganisatsoon.
Riigipea Artjom Zdunov õnnitles vabariigi elanikke Mordva autonoomia 95. sünnipäeva puhul, rõhutades, et sellel sündmusel on suur tähendus. Autonoomse oblasti moodustumine aitas temas sõnul kaasa mordva riikluse loomisele, sest sel alusel moodustatigi hilisem vabariik, mis tema väitel omakorda aitas kaasa tööstuse, põllumajanduse ja rahvuskeelte arendamisele.
Mordvamaa – see on osa Suurest Venemaast, kinnitas ta, lisades, et Mordva rahvas on uhke oma kuulsate kaasmaalaste üle, et säilitatakse mordva kultuuri, suhtutakse austusega kõikide vabariigis elavate rahvaste kommetesse. Ta lisas, et iga vabariigi elanik panustab piirkonna õitsengusse ja et koos ehitatakse teid ja elumaju, remonditakse polikliinikuid ja kultuuriasutusi, avatakse uusi koole. Eriti pööratakse tähelepanu paljulapselistele perekondadele ja andekate noorte arendamisele. Zdunov rõhutas, et president Vladimir Vladimirovitš Putini ja Venemaa valituse toel areneb Mordva vabariik kindlalt edasi. Ta soovis kõigile tugevat tervist, rahu, heaolu ja uusi saavutusi Mordvamaa ja Venemaa hüvanguks.
Umbes analoogse tervituse saatis rahvale ka riiginõukogu esimees Vladimir Tšibirkin, tuues esile asjaolu, et vabariik tunneb uhkust kaasmaalaste üle, kes kaitsesid kodumaad ja kindlustasid võidu fašismi üle, lisades, et praegugi paljud kaasmaalased võtavad osa sõjalisest erioperatsioonist ning need kangelasteod inspireerivad Mordvamaa elanikke uutele saavutustele.
Venemaa Föderatsiooni leninliku komsomoli mordva osakond õnnitles vabariigi elanikke 95. sünnipäeva puhul ja märkis, et Mordva autonoomia moodustamine oli lahutamatult seotud riigi leninlik-stalinistliku rahvuspoliitikaga ja sellega tugevdati sotsialistlikku ühiskonda. Selle tagajärjel toimus piirkonna kiire sotsiaalmajanduslik, hariduslik ja kultuuriline areng. Komsomoliorganisatsioon väljendas sügavat kahetsust, et pärast 1991. aastat kadusid paljud toonased saavutused. Samas kinnitati, et kohalikud kommunistid ja komsomol austavad vabariigis rahvussuhete harmooniat ja kodanikurahu — nõukogude aja pärandit. Samuti kinnitati, et komsomol austab autonoomse vabariigi saavutusi tööstuse ja põllumajanduse valdkonnas, lisades, et on palju probleeme, eriti demograafia valdkonnas, mis tõttu väheneb vabariigi elanikkond. Avaldati kahetsust, et vabariigi elanikel on madal elatustase, mis on tingitud väikestest sissetulekutest, et toimub külade sotsiaalne degradatsioon, eriti hariduse ja tervishoiu valdkonnas. Oma õnnitluses kutsuti vabariigi juhte üles mitte ilustama asjade tegelikku seisu, loobuma suurejoonelisusest ja hooplemisest, sooviti vabariigi elanikele tervist, edu ja rahulikku taevast.
Ajalehes Izvestija aga ilmus Aleksandr Efremovi ülevaade Mordva autonoomia saamise loost.
Siia tuleks kommentaarina lisada, et mordvalased (ersad ja mokšad) on äärmiselt laialipaisatud rahvus, vähe on suuremaid territooriume, kus nad kompaktselt elavad. Ersade ja mokšade territoriaalne laialipaisatus on sõdade, vägivaldse ristiusustamise ja ülestõusude tagajärg. Veel 2000. aastal moodustasid Mordva Vabariigis elavad mordvalased, natuke üle 30 % Venemaa Föderatsioonis elavate mordvalaste koguarvust. Mordvalased olid viimaseks suuremaks soome-ugri rahvaks, kes territoriaalse rahvusliku autonoomia sai.
Samas Izvestija artiklis tutvustab ka vabariikliku koduloomuuseumi osakonna juhataja Nina Noskova Mordva ajalugu: 10. jaanuaril 1930. aastal võttis ülevenemaalise kesktäitevkomitee presiidium vastu otsuse muuta Kesk-Volga krai Mordva ringkond Mordva autonoomseks oblastiks keskusega Saranskis. See tähendas kümne aasta pikkuse ajajärgu lõppu Mordva riikluse loomisel, mis oli alguse saanud 1921. aastal Samaaras. Samaaras kogunes juunis 1921 rahvussuhete komissariaadi algatusel mordva rahvusest kommunistide kongress, kes hakkas arutama territoriaalse autonoomia küsimust. Autonoomia variante oli erinevaid, kuid üksmeelt mitte, ka keskvõimud ei kiirustanud autonoomia võimaldamisega. Siiski asutati valdades ja maakondades rahvuslikke külanõukogusid. Esimeseks praktiliseks sammuks oli Kesk-Volga krai koosseisus Saranski, hilisema Mordva ringkonna asutamine 1928. aastal. 1930. aastal aga moodustati selle baasil Mordva autonoomne oblast ning ringkonnaga liideti Temnikovi ja Arzamassi rajoonid, 1934. aasta 20. detsembril aga muudeti autonoomne oblast autonoomseks vabariigiks. See tähendas oma konstitutsiooni, lippu ja hümni. Palju segadust oli selle ümber, missugune linn saab vabariigi pealinnaks. Saransk oli olnud ainult ringkonna keskus, konkureeriv Ruzajevka aga tähtis transpordisõlm ja tööstuskeskus, kus töölisi oli palju rohkem kui Penza kubermangu suuruselt teises linnas Saranskis. Siiski otsustati, et autonoomse nõukogude vabariigi pealinnaks saab Saransk.
