Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Mari El Vabariigis on viimastel aastakümnetel olnud probleemiks maride alaesindatus vabariigi võimuorganites. Marisid on kohalikus parlamendis reeglina alla 20%, kuid vabariigi elanikkonnast on üle 40% marid.
Rahvusvahelist emakeelte päeva 21.02 tähistati ka Venemaa Föderatsioonis laialdaselt, eelkõige rahvuskeelseid etteütlusi korraldades, mõnel pool ka tänati tublimaid keeleaktiviste.
Alanud aasta on Lätis kuulutatud liivi pärandi aastaks. Sada aastat tagasi loodi Kuramaa liivi rannas tänaseni suurim liivlaste ühendus – Liivi liit. Kasutusele võeti liivi rohe-valge-sinine lipp, valiti liivlaste rahvuslaulud jm.
Eile 21.02 peeti UNESCO emakeele päeva ja rõhutati, et väikeseid keeli kogu maailmas ähvardab hääbumine. Olukord pole kiita ka Venemaa soomeugri rahvaste puhul.
UNESCO juba 24.rahvusvaheline emakeelepäev keskendub seekord teemale "Mitmekeelne haridus nõuab hariduse ümberkujundamist".
ÜRO on välja töötanud e-kursuse, mille kaudu põlisrahvad saavad õppida paremini kaitsma oma õigusi.
Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes kirjutab artiklis "Uurali rahvad ja Venemaa 2020. aasta rahvaloendus" (Sirp, 10.02.2023) soome-ugri rahvaste staatusest.
Päevast, mil 6. veebruar kuulutati saami rahvuspühaks, möödub täna 30 aastat! 1992. aastal saamide 15. konverentsi otsusega kuulutati see päev saamide rahvuspühaks.
Soome parlamendi põhiseaduskomisjon otsustas korraldada menetluses oleva vastuolulise saami parlamendi seaduse avaliku arutelu.
Soome president Mauno Koivisto kutsus ingerlased 1990 Soome, et vältida seisukohavõttu Ingerimaa autonoomia suhtes lagunevas Nõukogude Liidus
Jaak Prozes: “Üldiselt on Eesti inimene soome-ugri rahvastest informeeritud halvemini, kui eeldada võiks.” Soome-ugri rahvastele keskendunud ELU kursuse eesmärgiks on anda üliõpilastele ülevaade soome-ugri kultuuride tänasest olukorrast, tekitada huvi põlisrahvaste ning nende keelte ja kultuuride vastu ja süvendada arusaama oma keelest ja kultuurilisest identiteedist.
Mari kirjakeele päeval 10. detsembril selgusid konkursi „Mari El vabariigi 2022. aasta raamat“ võitjad.