Print Friendly

Fenno-Ugria Asutusest saab laenutada järgmisi soome-ugri filme:

 

“Kautokeino mäss”

Esimese põhjasaamikeelse filmiga “Rajaleidja” (1987) tähelepanu äratanud ja võõrkeelsele Oscarile kandideerinud saami päritolu Norra režissööri Nils Gaupi saamiteemalise filmi esilinastus oli Tromsø rahvusvahelisel filmifestivalil 2008. aasta jaanuaris.

Film käsitleb saami kogukonna 1852. aasta ülestõusu, mille käigus said surma Kautokeino kaupmees, politseinik ja kaks saami mässulist. Sündmused on kogukonnale nii palju valu tekitanud, et nendest pole siiamaani kõneldud. Samuti on maha vaikitud konflikti põhjused: kiriku, Norra seaduste ja saami traditsioonilise eluviisi kokkusobimatus. Film sündiski selleks, et nendest asjadest lõpuks avalikult rääkida. Režissör Gaupil on ülestõusuga ka isiklik side, sest üks surmatud mässulistest oli ta vanavanavanaema.

Nagu 19. sajandil kombeks, müüsid Kautokeino poepidaja ja kirikuhärra saamidele viina ja hoidsid neid ka sel moel oma mõjuvõimu all. Viinavõlgade tasumiseks nõuti saamidelt põhjapõtru, mis aga olid nende põhiliseks elatusallikaks. Mõistagi ei tahtnud nad oma põtradest loobuda.

Kogukond kainestus Lars Levi Laestadiuse äratusjutluste mõjul. Riiklikule kirikule Laestadius ja tema töö aga ei meeldinud ja saamid sunniti kirikusse. Kõik see kokku – viin, põhjapõtrade saatus ja riigi vaenulik suhtumine saami kogukonna vaimse juhi Laestadiuse tegevusse – viis lõpuks ülestõusuni. Saamide juhid viidi ilma kohtumenetluseta vanglasse ja nende pered ja põhjapõdrad sattusid raskustesse.

Režissöör: Nils Gaup
Käsikiri: Nils Isak Eira ja Nils Gaup
Produtsent: Tove Kløvvik
Kompanii: Rubicon
Muusika: Mari Boine
Osades: Anni-Kristiina Juuso, Nikolaj Coster-Waldau, Mikael Persbrandt, Michael Nyqvist, Nils Gaup, Mikkel Gaup
Keeled: põhjasaami, norra, rootsi, taani
Pikkus: 100 min
Norra, Rootsi, Taani 2008

“Punane jää”

Handi kirjaniku Jeremei Aipini romaani “Jumalaema verisel lumel” põhjal Venemaal Jugra-filmis valminud mängufilm “Punane jää. Jugra hantide saaga” kõneleb hantide ja metsaneenetsite vastuhakust nõukogude korra vastu, mis ajaloos on tuntud kui Kazõmi sõda.

Film põhineb tegelikel sündmustel ja räägib Kazõmi jõe hantide ülestõusust 1930. aastatel. Film algab enne 1917. aasta revolutsiooni hantide pulmaga, abielluvad kohaliku vaimuliku tütar Vera ja handi noormees Andrei. Tüdruku tegelik armastatu Ilja aga lahkub külast.

1930. aastateks on Iljast saanud kogenud komandör. Ilja pöördub kodukohta tagasi, juhtides punaarmeelaste salka. Külas on samal ajal loodud põhjapõdrakasvatajate brigaad, mille komandöriks on Tšuhnovski. Vera mees on saanud karuga võideldes surma, Vera on jäänud kahe lapsega üksi. Ilja ja Vera vahel tärkab taas armastus.

Samal ajal käsib keskus aktiviseerida klassivõitlust šamaanide ja vanade uskumuste vastu. Tšuhnovski koos oma poolehoidjatega hävitab hantide pühamu, selle käigus saab surma mitu punaarmeelast.

Hantide kannatuste karikasse on langenud viimane piisk. Nad on nõukogude võimu 17 aastat talunud, nüüd ehitavad nad kindluse ja tõusevad üles, et vabastada oma maa punastest ja elada oma tavade ja kommete kohaselt, oma maiste ja taevaste jumalannadega.

Režissöör: Oleg Fessenkosoome_ugri-_film_punane_jaa
Operaator: Arunas Braznauskas
Osades: Aleksander Lõmarev, Mihhail Jevlanov, Marina Aleksandrova, Darja Moroz jt
Kunstnik: Eduard Oganesjan
Keeled: vene, handi
Pikkus: 1 t 40 min
Venemaa 2010

“Seitse laulu tundrast”

Esimene neenetsikeelne mängufilm kõneleb Siberi põlisrahvaste traagilistest saatustest. Film koosneb seitsmest loost, igaühel neist on oma peategelased, teemad ja ka omamoodi suhe Obi idakalda ja Jamali neenetsite ajalooga.

Need liigutavad lood on filmi autor Anastasia Lapsui kirjutanud oma elukogemuse põhjalt – neist inimestest, kes ümbritsesid teda lapsepõlves, oma perest ja külast. Samad inimesed esinevad filmis näitlejatena, tegelikult nad ei näitlegi, vaid esitavad igale neenetsile väga tuttavaid ja läbielatud lugusid kui iseendi omi.

Režissöörid: Markku Lehmuskallio, Anastasia Lapsuisoome_ugri_film_fenno_ugria_laenutus_seitse_laulu_tundrast
Stsenaarium: Anastasia Lapsui
Osades: Gennadi Puiko, Sergei Zabenin, Jevgeni Hudi, Vitalina Hudi, Lidia Okotetto, Anatoli Hudi, Ivan Japtik, Igor Hudi, Janina Serotetto, Tajuda Hudi
Operaator: Johannes Lehmuskallio
Produtsent: Tuula Söderberg
Tootja: Jörn Donner Productions Oy (Soome)
Keeled: tundraneenetsi, vene
Pikkus: 1 t 30 min
Mustvalge
2000

“Juri Vella maailm”

Dokumentaalfilm räägib metsaneenetsi ühiskonnategelasest ja kirjanikust Juri Vellast, mehest, kes vastukaaluks pealetungivale “tsivilisatsioonile” on loonud oma maailma. 10 aastat tagasi läks ta külast ära taigasse põhjapõdrakasvatajaks. Ta rajas paarikümne hektari suurusele maa-alale suve- ja talvelaagrist koosneva põhjapõdrakasvatuskompleksi, kuhu kolisid elama ka tema kaks tütart peredega.

Tegemist pole lihtsa karjakasvatustaluga, vaid omaette väikese maailmaga, mis peab sealsetele elanikele pakkuma kaitset Siberi põlisrahvaid varitsevate ohtude eest, milledeks on ühelt poolt alkoholi põhjustatud degenereerumine ja teiselt poolt traditsioonilistele elatusaladele vaenulik Vene riigi ekstensiivne majanduspoliitika. Et säästa oma lapselapsi külas valitsevate sotsiaalsete ja psüühiliste probleemide eest, on ta oma talvelaagrisse rajanud kooli, kus viit last õpetavad kaks ukraina päritolu õpetajannat.

Lisaks põdrakasvatusele ja ühiskondlikule tööle Handi-Mansi autonoomse ringkonna erapõdrakasvatajate liidu esimehena on ta loonud Varjogani vabaõhumuuseumi, etnograafilise ja põhiliselt enda salvestatud videoarhiivi hantide ja metsaneenetsite elust.
Kriitik Andres Laasik kirjutas Eesti Päevalehes (13.02.2003): “Tõsielufilm Juri Vella maailm räägib midagi olulist. Lugu mehest, kes naaseb põhjapõdrakasvatuse ja tundraelu juurde, õpetab ellujäämist iseendana.”

Juri Vellast veel

Stsenarist, režissöör, operaator ja helioperaator: Liivo Niglassoome_ugri_fenno_ugria_filmilaenutus_juri_vella_maailm
Montaaž: Mart OtsaValmimisaasta 2003
Produtsent: Liivo Niglas ja Reet Sokmann
Tootja: mp doc ja F-Seitse O&U uml
Dokumentaalfilm 58 min
Keeled: vene ja neenetsi
Pikkus: 58 min
Filmist on koopiad inglise, vene-, prantsus- ja eestikeelsete subtiitritega
DVD

“Pesa”

2014. aastal valminud udmurdikeelse täispika mängufilmi peategelased on tänapäeva Udmurdimaa noored ja vanad. Film kõneleb pealinna siirdunud noorte udmurtide valikutest kiire edu ning traditsioonide ja emakeele vahel.soome_ugri_fenno_ugria_filmilaenutus_pesa

Peategelane on noormees Gajan Agbajev, kes on otsustanud jätta ülikooliõpingud Peterburi ülikoolis vähemalt ajutiselt pooleli ja saabub suveks vanematekoju Udmurdimaa pealinna Ižkarisse. Noormees püüab oma eluga ise hakkama saada. Tema enese- ja armastuseotsingute käigus jõuame koos filmiga koguni Ižkari ööklubisse.

Ungarlaste, soomlaste ja eestlaste järel arvukuselt neljanda soome-ugri rahva (udmurte on ametlikel andmetel umbes pool miljonit) tänapäevaelu filmipeegeldus on kindlasti kaunis eksootiline vaatepilt.

Režissöörid: Sergei Nagovitsõn ja Konstantin Ložkin
Stsenaarium: Darali Leli
Osades: Maksim Knjazev, Nikita Moissejev, Natalja Aleksejeva, Ivan Plotnikov, Nadežda Nagovitsõna
Pikkus: 1 t 16 min
2014

“Maasikad-muulukad”

Gondõrgurti külast pärit Maksim on armunud udmurdi lauljatari Viktoria Jadõgarovasse, kelle laule ta raadiost kuulnud on. Lõpuks kohtabki ta linnaklubis lauljat, kuid kaotab kohe lootuse tutvust sobitada, sest Iževski kaunitari viib ära vinge välismaa autoga noormees. Maksim satub depressiooni ja lähedased otsustavad teda aidata. Nad pöörduvad Viktoria produtsendi poole ja kutsuvad staari külasse esinema. soome_ugri_fenno_ugria_filmilaenutus_maasikad_muulukadSealt hakkavadki sündmused hargnema.

Romantiline noortekomöödia on esimene udmurdikeelne mängufilm, enne seda on Udmurdimaal tehtud vaid kaks täispikka venekeelset mängufilmi. Tagasihoidliku eelarvega film on tehtud poolakate ning entusiastide abiga ja mõeldud näitamiseks udmurdi külades.

Režissöör: Petr Palgan
Operaator: Dominik Palgan
Stsenaarium: Darali Leli
Osades: Konstantin Nikitin, Lena Frolova, Irina Krestjaninova, Leonid Gussev, Galina Volkova, Juri Jeroškin, Roman Boltatšev, Sergei Nagovitsõn
Pikkus: 1 t 35 min
2011

“Elavana maetud”

Filmi algmaterjal on üles võetud kunagises kloostrikülas D´azarvis (Jašozero) 2005. aasta juulis. Dokumentaalset käsitlust raamib Põhja-Venemaal laialt tuntud muistend “endamatjate tšuudide” kohta. Seda on vepslased kõnelnud paiguti ka iseendi kohta. Feliks Oinasele toetudes võiks legendi algupära pidada ka õigeuskliku impeeriumi koloniaaltegevuse õigustuseks “vaimupimedate paganate” hävitamisele.

D´azarvi viimane päriselanik Maria Anissimova meenutab kompromissitu ausameelsusega 1920. ja 1930. aastatel toimunud ulatuslikku topoklasmi (kohaliku kultuuriruumi kahjustamist) ja sellele järgnenud etnotsiidi (rahvahävingut). Oma jõuliselt eetiliste hoiakute ning pärimussidusa maailmavaatega osutub Maria paikkondliku mälu suurepäraseks hoidjaks. Maria ema oli vepslane Vehrutšeist ja isa pooleldi venelane Kušlegast (vepsa Kus’selga). Maria pagižeb vepsa keelt tönkamisi, sest paar-kolm aastakümmet selle vaegkasutust on muutnud kõnelemise vaevaliseks.

Siin laante rüpes elunevad aga ka järve-, sauna-, maja- ja metshaldjad ja käivad kalmulised. Kui saunas, laudas või järve ääres põhjendamatult käratseda või tülitseda, siis võib see kaasa tuua haldjarahva kättemaksu – keegi kas upub, eksib, lõpeb mõni loom või mõni maja hävib kahjutules. Üle kõige pelgab Maria aga äikseilma. Siis katab ta kinni aknad ja peeglid ning peidab ära terariistad.

Maria argiellu kuuluvad ka pühakud – Neitsi Maarja, Nikolai Imetegija ning kohalik kaitsepühak Iona Jašozerski. Kahjuks oli need esiemade pärandatud hinnalised puule maalitud ikoonid temalt äsja röövinud jõuk munkadena esinenud vargaid. Maria on intensiivne unenägija ja -tõlgendaja. Pärast oma mehe lahkumist nägi ta abikaasat unes pea kõigil neljakümnel ööl. Kadunuke liigub kuue nädala vältel veel oma endistel radadel – kalavetel, õuel ja isegi kodutares. Maria on näinud ka mitmeid endeunesid – muu seas sellest, kuidas küla jääb kunagi täiesti inimtühjaks.

Filmi lõpetab rituaalne itkemine ning lahkunu mälestamine D´azarvi uuemal külakalmistul, kuhu filmi peategelane mattis hiljuti mehe. Tegelikkuses kestis esitus üle poole tunni, ent filmi jõudis pingestatud ja sugestiivsetest itkulauludest vaid kolme minuti jagu valitud lõike.

Autorid: Madis Arukask ja Taisto Kalevi Raudalainen
Režissöör: Maarika Lauri
ETV 2006
DVD

“Päikeselapsed”

Autorite sõnul on see uurimusfilm udmurdi identiteedist ehk audiovisuaalselt dokumenteeritud sotsiokultuuriline pilt udmurtidest.

Tallinna ülikooli doktorant Anne-Liis Peterson (Ruussaar) ja Müncheni Ülikooli doktorant Kristel Kaljund intervjueerisid 2001. ja 2002. aastal Venemaal Udmurdi vabariigis elavaid udmurte. Võttekohad olid Ižkar, Kez, Izgurt ja Kuzebajevo.

Küsitlustest pidi selguma, kuidas tajuvad udmurdid oma identiteeti. Samuti selgub filmist, millises suhtes on udmurdi ja vene identiteet ning kuidas nad koos toimivad. Udmurdid kõnelevad ka oma kultuuri hetkeolukorrast, udmurtide mainest ja muust sarnasest.
Küsitletute hulgas oli nii tavalisi maainimesi kui ka haritlasi ja ärimehi. Meilgi tuntud udmurdi šamaan-kunstniku Juri Kutšõrani intervjuule lisaks näidatakse katkendit ta performance’ist.

Autorid kirjutavad: “Soome-ugri väikerahvaste liikmetel Vene Föderatsioonis on välja kujunenud kahene etniline identiteet, milles soomeugriline rahvuslik identiteet on vene identiteediga läbi põimunud. Sellise identiteedi kujunemine on tingitud rahvusliku intelligentsi vähesusest, emakeelse kooli puudumisest ning väikerahvaste vähestest õigustest. Ainult oma rahvusliku identiteedi omamine oleks piirav element inimlikul tasandil: samal ajal venelane olles saab tunda ennast täisväärtusliku kodanikuna ning kasutada enam võimalusi, kuivõrd Venemaal pole ei majandus ega demokraatia just heal järjel. Kahese etnilise identiteedi omamine pole iseenesest veel ohtlik. Küll aga on udmurdi identiteedi puudumine ohuks udmurdi rahva tulevikule.”

Soome-ugri permi keelerühma kuuluvaid udmurte on umbes 750 000, udmurdi keelt emakeelena kõneleb neist 70%.

Filmi tutvustus

Autorid: Liis Ruussaar, Kristel Kaljund
Keeled: udmurdi, eestikeelsete subtiitritega
Tootja: Nikodemus Film 2002
Pikkus: 34 min
DVD

“Permikomi sügis”

Eesti Rahva Muuseumi välja antud Indrek Jäätsi dokumentaalfilm “Permikomi sügis” on esimene film, mida ERM tiražeerib. Etnograafilise ainese ja argielu salvestamisel filmilindile on ERMis pikaajalised traditsioonid. Filme hakati muuseumis tegema 1960. aastatel ERMi tollase direktori Aleksei Petersoni initsiatiivil. Kuigi filme on aastate jooksul tehtud palju, on “Permikomi sügis” esimene, mida ERM levitab.

ERMi teaduri Indrek Jäätsi film räägib etnilisest identiteedist, assimileerumisest ja rahvuspoliitikast tänapäeva Venemaal ühe soome-ugri rahva näitel. Permikomidest tehtud filmi “Permikomi sügis” võtted toimusid 2008. aasta septembris Venemaal Permi krais Permikomi ringkonnas – peamiselt selle pealinnas Kudõmkaris ning lähikonna külades. Intervjuude ja argielustseenide kaudu dokumenteerib film praegust majanduslikku ja kultuurilist olukorda permikomide asualal, mis kuulub Venemaa Euroopa-osa vaeseimate piirkondade hulka. Uuritakse, mida tähendab olla permikomi tänapäeva Venemaal.

Autor: Indrek Jääts soome_ugri_fenno_ugria_filmilaenutus_permikomi-sugis
Režissöör ja operaator: Maido Selgmäe
Produtsent: Pille Runnel
Tootja: ERM 2009
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Hõimurahvaste Programm
Keeled: eesti, vene, inglise
Pikkus: 57 min
DVD

“Vahtsõ ilma veere pääl”

Film räägib Venemaa ja Eesti piirialal elavast setu rahvast ja selle rahva kultuurist. Filmi aluseks on aastatel 2001–2004 ETV-le toodetud dokumentaalfilmide sari “Veere pääl”, mida filmiti nii Eestis kui ka piiri taga Petserimaal.

Vaata filmi Youtube’ist

Käsikiri: Silvia Karro, Peeter Brambat
Režissöör: Peeter Brambat
Pikkus: 55 min
DVD

“Suguvõsa”

Kes me oleme, kust me tuleme, kuhu läheme? Nii sõnastas soome-ugri rahavaste päritolu, oleviku ja tuleviku mõistatuse Lennart Meri. Sama võivad täna endalt küsida 23 miljonit soome-ugri keeli kõnelevat inimest tohutul Euraasia mandril. Film räägib soome-ugri keelte olukorrast ja probleemidest.

Käsikiri: Mart Meri, Mart Rannut
Režissöör: Mart Taevere
Pikkus: 28 min
DVD

Jaga sõpradega