Neenetsi laulikud Tatjana Lar ja Elena Ufimtseva 2018. aasta hõimupäevadel. Foto: Kai Tiislär

Hõimupäevad 2019

2019. aasta on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks põliskeelte aastaks ning seetõttu on hõimupäevad seekord pühendatud põliskeeltele, et tõsta teadlikkust ohustatud keelte olukorrast ning neid rohkem väärtustada. Maailmas kõneletavast 7000st keelest on ohus rohkem kui kolmandik ehk 2680 põliskeelt. Ka enamik soome-ugri keeli on hääbumisohus või ohustatud. 

Hõimupäevad avab 11. oktoobril Eesti keele Instituudis toimuv hõimupäevade konverents „Põlisrahvad ja keeled globaliseeruvas maailmas. Väljakutsed, võimalused ja ohud“. Sündmus keskendub vähemuskeelte prestiiži, mitmekeelsuse ja soome-ugri keelte digitaliseerimise küsimustele. Konverentsi korraldab Fenno-Ugria koos Tallinna Ülikooli ja Eesti Keele Instituudi teadlastega ja selle eesmärgiks on jagada parimaid praktikaid ohustatud keelte kaitsmisel ja säilitamisel.

Hõimupäevade peakontserdid toimuvad sel aastal laupäeval, 19. oktoobril kell 15 Tartus Eesti Rahva Muuseumi Hurda saalis) ning pühapäeval,  20. oktoobril kell 16 Tallinnas Vabal Laval.

Külla on oodata ehedaid folklooriansambleid Komi- ja Marimaalt, udmurte esindab noor andekas pillimees Pavel Aleksandrov Tatarstanist.  Hõimupäevadele on tulemas ka Eesti folkloorifestivalide armastatud esineja, ersa naistelauluansambel Merema ning ungari mainekas rahvamuusikakollektiiv Magos.

Ansamblid külastavad ka koole ning kohtuvad rahvamajades eesti rahvakultuuriharrastajatega. Lisaks sellele toimub muid kontserte, näitusi ja filmiõhtuid üle kogu Eesti.  Oluline koht on sel aastal kirjandussündmustel. Hõimupäevade raames saab näha ka Jaan Toominga vepsa eepose ainelist lavastust  „Jumalad on maal!“.

NB! Hõimupäevade täpsema kava avalikustame lähinädalail.

Vaadake ka varasemate hõimupäevade pilte meie galeriis, mis asub siin.

Taust

Kaunis tava tutvustada oktoobrikuu kolmandal nädalal hõimurahvaid ja nende kultuure sai alguse juba 1931. aastal, kuid katkes nõukogude ajal. 1988. aastal traditsioon taaselustati ning 2011. aasta märtsis võeti Riigikogus vastu otsus tähistada hõimupäeva oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud.

MTÜ Fenno-Ugria Asutus on alates 1991. aastast korraldanud oktoobrikuus terve nädala kestvaid hõimupäevi, kus laiemal üldsusel on võimalus osa saada soome-ugri rahvaste kultuurist. Hõimupäevade põhiüritusteks on suured pärimusmuusikakontserdid Tartus ja Tartus, kuid eri soome-ugri piirkondadest külla saabunud folklooriansamblid reisivad üle kogu Eesti, esinedes koolides ja rahvamajades.

Soome-ugri rahvaid tutvustavaid näitusi, filmipäevi, konverentse ning muid kultuuriüritusi korraldavad hõimupäevade ajal ka Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kunstiakadeemia, loomeliidud ning kultuuri- ja õppeasutused. Suur osa üritustest leiab aset maakondades ning on suunatud vastavalt hõimupäevade algsele eesmärgile just koolinoortele.

Eesmärgid

Hõimupäevade eesmärgiks on läbi aegade olnud kultuuri- ja hariduskoostöö Eesti, Soome ja Ungari vahel, teiste sugulasrahvaste tutvustamine ning seeläbi ka oma rahvusliku eneseteadvuse tugevdamine. Viimaste aastate hõimupäevad on enim keskendunud Venemaa soome-ugri väikerahvaste moraalsele toetamisele, et nende keeled ja kultuur venestamise ja üleilmastumise tingimustes liiga kiirelt ei hääbuks.

Kutsume Eesti kultuuriorganisatsioone, koole ja vabaühendusi kaasa mõtlema, kuidas võiks mõne sügisese tegevuse pühendada hõimupäevale ning hõimurahvaste tutvustamisele. Selleks on mitmesuguseid võimalusi: korraldada kontserte, näituseid või kohtumisõhtuid, tutvustada kirjandust, viia läbi temaatilisi koolitunde.

Loodame, et hõimupäevast kujuneb kõikjal Eestis meeldejääv pidupäev, mis avardab meie teadmisi hõimurahvastest ning süvendab huvi rahvusliku kultuuripärandi vastu.

Komi naiste seelikud ja põlled 2018. aasta hõimupäevade peakontserdil. Foto: Kai Tiislär

Hõimupäevade ajalugu 

Alates 1928. aastast peetavad hõimupäevad on kujunenud olulisemaks üritusesarjaks soome-ugri rahvaste tutvustamisel ja nende omavaheliste sidemete tugevdamisel. 1931. aastal Helsingis toimunud soome-ugri 4. kultuurikongressi otsusel peetakse hõimupäevi Eestis, Soomes ja Ungaris iga aasta oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel. Viimastel aastatel on ka Venemaa soome-ugri piirkondades korraldatud sellel ajal soome-ugri teemalisi üritusi. 2011. aasta veebruaris võttis Riigikogu vastu eelnõu, mille kohaselt on oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistatav hõimupäev riiklik tähtpäev, sel päeval tuleks heisata ka Eesti riigilipud.

Eestis saab MTÜ Fenno-Ugria Asutuse korraldatud hõimupäevade raames külastada kontserte, vaadata soome-ugri teemalisi filme ning osaleda kirjandusüritustel. Igal aastal on hõimupäevadeks Eestisse kutsutud ansambleid, kirjanikke, kunstnikke ja teisi külalisi Venemaa soome-ugri aladelt, aga ka Soomest ja Ungarist.

Hõimupäevade põhiüritused on traditsiooniliselt Tallinnas ja Tartus, kuid hõimurahvaste ansamblid rändavad sel oktoobrinädalal ringi üle kogu Eestimaa, esinedes ka väiksemates koolides ja kohalikes rahvamajades.

Hõimupäevade organiseerimisse on kaasatud õpetajad ja maakondade kultuuritöötajad, kes korraldavad soome-ugri rahvaid tutvustavaid üritusi, kus osalevad tihti ka kohalikud rahvakunstikollektiivid.

Hõimupäevade aegu sugulasrahvastega kokku puutudes teadvustavad paljud eestlased tugevamini oma rahvuslikku omapära ja kuulumist soome-ugri rahvaste perre, see süvendab ka meie austust oma keele ja kultuuri vastu. Venemaa soome-ugri rahvastel aga süveneb Eestis käies ja neile osutatud tähelepanu nähes oma rahvuskultuuri väärtustamine.

Samas võimaldavad hõimupäevad mõelda end mingil määral suuremaks, laiendada kultuuri- ja keelepüramiidi alust, et me ei peaks enam nii suurel määral ümbritsevatelt suurrahvastelt üle võtma rahvuslikku identiteeti hävitavaid võõrmõjusid.

Samuti arendavad hõimupäevad soome-ugri rahvaste koostööd, mis on võimaldanud paljudel soome-ugri rahvastel iseennast leida ja ellu jääda.

2018. aasta hõimupäevade peakontsert Tallinnas. Foto: Kai Tiislär

Print Friendly, PDF & Email