Print Friendly

Soome juubeliaasta puhul on Hõimupäevade filmiprogrammi valitud seekord eelkõige Soome filme. Värskematest filmidest saab näha poeetilist dokumentaalfilmi „Kuumetsa Kaisa“ (2016, r. Katja Gauriloff) koltasaami legendaarse jutuvestja Kaisa Gauriloffi ja Šveitsi kirjaniku Robert Crotteti sõprusest Teise maailmasõja ajal. Filmivaramu pärlite hulka kuulub aga Cannes´i filmifestivalil pärjatud mängufilm „Valge põhjapõder“ (1952, r. Erik Blomberg) saamidest, armastusest ja põhjapõtradest. Filmiprogrammi raames esmalinastub Eestis Amanda Kernelli mängufilm „Saami veri“ (Rootsi,  2016), mis kandideerib sel aastal Euroopa Nõukogu filmiauhinnale. Venemaa filmitegijate teos “Valge samblik” (2014, r. Vladimir Tumajev) annab ainulaadse sissevaate neenetsite igapäevaellu, tunde- ja mõttemaailma.

Filme saab vaadata BFM kinos Supernova ja kinos Artis ja Eesti Rahva Muuseumis.

 

KUUMETSA KAISAKuunmetsanKaisa3
(Kuun metsän Kaisa)

Režissöör: Katja Gauriloff
Animatsioon: Veronika Besedina
Pikkus: 82 min
Soome 2016

Katja Gauriloffi poeetiline dokumentaalfilm räägib liigutava loo autori vanaema, koltasaami jutuvestja Kaisa Gauriloffi ja Šveitsi kirjaniku Robert Crotteti (1908–1987) sõprusest ning koltasaamide saatusest 20. sajandi ajalootormides, ühendades arhiivikaadrid uuema materjali ja animatsiooniga.

1930. aastatel tuberkuloosi põdenud kirjanik nägi poeetilisi ja müstilisi unenägusid rahuarmastavast rahvast kaugel Põhjamaal. Tervenedes ei suutnud ta unesid unustada ning asus seda müstilist rahvast otsima. 1938. aastal sattus ta seetõttu Soome, seal viis vaevaline teekond ta koltasaamide talvekülla Sunjeli ehk Suonikylässe, kus ta oma õnneks kohtus jutuvestja ja selgeltnägija Kaisaga. Robert avaldas Kaisa lugudel põhineva esimese raamatu veel enne Teist maailmasõda. Sõja puhkedes evakueeriti Nõukogude Liidu ja Soome piiri ääres Petsamos elanud koltasaamid sisemaale Inari järve äärde, Petsamo läks aga Nõukogude Liidule. Robert asus Inglismaal koguma kodupaigast ilma jäänud koltsaamidele toetusi, et osta neile porosid, kalavõrke ja muid töövahendeid ja päästa niiviisi rahvakillu kultuur täielikust hävingust.

Kaisa jutud, Roberti kirjanduslikud lood ja nende ajalooline raamistik avanevad osalt traditsiooniliste dokumentaalfilmi vahenditega, osalt aga Veronika Besonova nutikate animatsioonide abil. Põnevat ajaloolist materjali on ohtrasti, kuna Robert käis Lapis ka pärast sõda oma filmi- ja fotokunstnikust elukaaslasega ning kogu tema arhiiv on säilinud. Intervjuusid Kaisaga leidus aga Soome rahvaluulearhiivis.

Lapimaal Inaris sündinud Katja Gauriloff kuulub Soome dokumentalistide paremiku hulka. Tema rahvusvaheliselt tuntuim film on “Konserveeritud unelmad”.

Linastused:
R 20.10 kell 17 kinos Artis Tallinnas
P 22.10 kell 16 Eesti Rahva Muuseumis

Treiler: Kuumetsa Kaisa

 KuumetsanKaisa1 KuumetsanKaisa2 

 

VALGE PÕHJAPÕDER
(Valkoinen peura)

Režissöör: Erik Blomberg
Pikkus: 65 min
Soome, 1952

Erik Blombergi filmitud ja lavastatud “Valge põhjapõder” oli esimene Soomes tehtud mängufilm, mis tõi sellele filmimaale laiema rahvusvahelise tähelepanu. Film pälvis 1953. aastal festivaliauhinna Cannes’is ja 1954. aastal Karlovy Varys.

Film on mustvalge (ka operaatorit on selle töö eest mitu korda tunnustatud), väga napi dialoogiga, rohke muusikaga, võiks öelda, peaaegu nagu tummfilm. “Valge põhjapõdra” muusika kohta on kirjutatud, et “selles peegeldub Lapimaa maastiku ning rahva hing, see on kaunis nagu luule”. Arvatavasti on see maailma esimesi mängufilme, milles kujutatakse saamide elu.

“Valge põhjapõder” on poeetiline lugu, muinasjutt nõiutud kaunitarist, kes aeg-ajalt lippab tundras lumivalge põhjapõdrana, ahvatledes jahimehi teda jälitama ning nõnda hukutades jälitajaid. Libapõtra või põdernaist nimega Pirita kehastab kütkestav näitlejatar Mirjami Kuosmanen.

Linastused:
T 17.10 kell 14.15 kinos Artis

Treiler: Valge põhjapõder

Valgepoeder2 Valgepoeder3

 

SAAMI VERI
(Sameblod)Saamiveri

Režissöör: Amanda Kernell
Pikkus: 82 min
Rootsi, Norra, Taani 2016

Soovitatav alates 12. eluaastast

Sünge kasvulugu viib vaataja 1930. aastate Rootsi saamide keskele ja valgustab ühtlasi üht häbiväärset perioodi kõikide Põhjamaade ajaloos. Elle Marja õpib oma perelt põdrakasvatust ja traditsioonilist elulaadi. Koolis aga kasvatatakse saami lapsi rootslasteks, hoolimata sellest, et tegelikult neid rootslastega võrdselt ei kohelda. Tahtejõuline Elle Marja ei soovi kuuluda teist sorti ja alavääristatud inimeste hulka ning põgeneb Uppsalasse, et alustada seal uut elu. Oma keele, kultuuri ja ajaloo eest ei saa aga niisama lihtsalt põgeneda…

Saami päritolu autori Amanda Kernelli film pälvis Veneetsia filmifestivalil parima debüütfilmi preemia ja Göteborgi filmifestivalil parima Põhjamaade filmi preemia. Film kandideerib ka Euroopa Nõukogu filmiauhinnale. Linateose menule aitavad kaasa eheda, põdrakasvatajate perest pärit peaosalise Lene Cecilia Sparroki näitlejatöö ning operaatorite Sophia Olssoni ja Petrus Sjöviki kaunid ülesvõtted.

Linastub:
T 17.10 kell 18 BFM kinos Supernova
Seansile eelneb lühikommentaar ja järgneb arutelu. Ingliskeelsed subtiitrid

Treiler: Saami veri

Saamiveri2A

AmandaKernell2

 

 

 

 

 

 

 

MIDDENDORFI JÄLGEDES

Režissöör: Liina Triškina, Riho Västrik
Pikkus: 78 min
Eesti 2006

Eestist pärit baltisakslane A. T. von Middendorff juhtis 19. sajandi keskel teadusekspeditsiooni Euraasia põhjatippu – Taimõri poolsaarele. Ajastule omaselt tegeles Middendorff erinevate valdkondadega loodusteadustest etnoloogiani, olles kõigis küsimustes teerajaja. Selle ekspeditsiooniga kirjutas Middendorff oma nime ajalukku. Poolteist sajandit hiljem otsustasid eesti teadlased oma kuulsa kaasmaalase teekonna järele teha, et näha, kui palju see kauge põhjapiirkond aastatega muutunud on.

Nelik kohtus Avami tundras pärismaalastega, kelle esiisade abiga Middendorff jõudis Põhja-Jäämereni. Viimased 500 kilomeetrit ookeanini on tänapäeval täiesti inimasustuseta, ometi pole tundra kaugeltki tühi. Loomariigis käib suvel vilgas elu.

Linastub:
K 18.10 kl 18 BFM kinos Supernova
Seansile eelneb lühikommentaar ja järgneb arutelu. Ingliskeelsed subtiitrid

middendorfi jälgedes-bfm-supernova-hoimupaevad2017

 

VALGE SAMBLIK
(Белый ягель)

Režissöör: Vladimir Tumajev
Pikkus: 98 min
Venemaa 2014

Nobeli auhinna nominendiks esitatud neenetsi kirjaniku Anna Nerkagi jutustuse motiividel valminud mängufilmi autorid soovivad aidata kaasa Venemaa põhjaosas Jamali poolsaarel elavate põlisrahvaste eriomase rahvuskultuuri säilitamisele.

Neenetsid on väärikas, tugeva iseloomu ja traditsioonidega rahvas. Filmi tegevus toimub nende elupaigas kauges põhjala tundras, kus elatakse veel loodusseaduste järgi. Seal on iga inimene arvel, eriti praegu, kui noored kipuvad linnadesse. Nii ka Aniko, kes sõidab pärast külakooli lõpetamist edasi õppima Tjumenisse. Koju tundrasse ta enam tagasi ei pöördu, isegi mitte koolivaheaegadeks. Üha vananevad vanemad aga ootavad ja loodavad, aga mitte ainult nemad… Sügavate tunnetega heitleb ka noormees Aljoša, kellel tuleb valida oma noorusarmastuse ja tsivilisatsiooni hüvede ning esivanemate pärandi ja tundras rändava põhjapõdrakasvataja elu vahel.

Film kõneleb armastusest, truudusest, kannatustest ja valikutest ning annab ainulaadse sissevaate ühe väikerahva igapäevaellu, tunde- ja mõttemaailma.

Linastused:
N 19.10 kell 18 kinos Artis

Film täispikkuses: „Valge samblik“

Valge samblik

Jaga sõpradega