Saami aktivist kaebas diskrimineerimise üle

Vene Föderatsiooni konstitutsioonikohus kontrollib seadusandlust, mille kohaselt võimuorganid keeldusid jahiloa andmisest linnakorteris elaval põlisrahva esindajal, kes ei jälgi oma rahva traditsioonilisi eluviise. Kontrolli initsieeris Murmanski oblasti põliselanik, kes vastavat luba ei saanud.

Andrei Danilov on rahvuselt saam, kes praegu elab linnakorteris Olenogorskis, kus ta ka töötab. Lisaks juhib ta saamide pärandi- ja arengufondi. Puhkepäevadel ja puhkuse ajal otsustas ta aga elada saamide traditsioonilist elu, et säilitada oma kultuurilist kuuluvust: ta korjas ravimtaimi, kalastas ja pidas jahti, valmistas käsitööd, maadel, kus seda tegid ka tema esivanemad. Murmanski oblasti loodushoiuministeerium aga keeldus talle andmast tõendit, et ta võib enda traditsioonilise eluviisi säilitamiseks pidada jahti ilma mingite lubade ja piiranguteta. Danilovil ei õnnestunud tsiviilkohtus esitada ametnike otsuse üle kaebust, sest ta ei ela saamide traditsioonilises elupaigas. Jahipidamine ja kalastamine ei ole tema põhitoidus ja sissetulek, järelikult pole tal ka selleks mingit eelisõigust.

Danilov aga leidis, et selline piirang rikub põlisrahva õigust. Ta rõhutas, et tal ei ole võimalust rakendada traditsioonilist elukorraldust oma esivanemate maal, kuna nõukogude ajal aeti tema rahvas tahtevastaselt* välja oma elukohtadest Murmanski oblastis. Nüüd palubki ta, et Konstitutsioonikohus tunnistaks piiranguteta jahipidamise loast keeldumise diskrimineerimiseks.

Konstitutsioonikohus võttis Andrei Danilovi kaebuse tema õiguste rikkumisest menetlusse.

____________

* Aastail 1965-69 asustati saamid eelkõige rannikualadelt aga ka mujalt ümber Lujavvri (Lovozerosse). Põhjuseks mereväebaaside rajamine, hüdroelektrijaama ehitamine ja liigväikeste kolhooside likvideerimine.


Seotud lingid:

Print Friendly, PDF & Email