Кинопрограмма 2016
Kino Artis
K, 14.10 kell 17.00 kino Artis väike saal
Soome-ugri filmifestivali FUFF valikkava I
Valik Võrumaal Tsiistres juba teist korda toimunud ning üha populaarsust koguvalt soome-ugri filmifestivalilt FUFF. Esimeses valikus on erinevate sugri rahvaste lühifilme eri žanrides: animafilmid „Komi legend maailma loomisest“ ja „Tüdruk kuu peal“, eksperimentaalfilme nagu „Urso küla vägi“, aga ka udmurdi poeetiline dokumentaalfilm „Teise kalda uned“ jm. Samas programmis esilinastub ka eestlaste tehtud värske teatridokumentaal „Tere, Kazõm“ (rezhissöör Kristo Viiding).
N 15.10 kell 17.00 kino Artise väike saal
Soome-ugri filmifestivali FUFF valikkava II
Seanss kannab nime „Karupeied – muusikavideo või dokument?“. Tänavuse FUFFi kavast näidatakse ungarlase György Halmy vormikirjut dokumentaalfilmi „Karupeied“ (2006) ja pärast seda lõike Lennart Meri ja Ago Ruusi 1985. ja 1988. aastal Agani jõe ääres filmitud handi karupeiete materjalist, mida kasutati ka dokumentaalfilmides „Kaleva hääled“ ja „Toorumi pojad“. Sellest algmaterjalist on kavas koostada umbes 4-5 tunnine uus dokumentaalfilm. Avatud arutelu mõlema filmi materjalikasutuse teemal.
R 17.10 kl 13.00 Tallinna Ülikooli Nova maja (BFM) 307. auditooriumis, arutletakse samal teemal edasi ümarlauavestluses „Rituaal ja rituaali filmimine“ maineka ungari antropoloogi Mihaly Hoppáli juhatusel.
R, 16.10 kl 14.15. Handi film. Oleg Fessenko „Punane jää. Jugra hantide saaga“ (2010). Soovitatav gümnaasiumiõpilastele.
1 t 40 min
Handi kirjaniku Jeremei Aipini romaani «Jumalaema verisel lumel» põhjal Venemaal Jugra-filmis valminud mängufilm «Punane jää. Jugra hantide saaga» kõneleb hantide ja metsaneenetsite vastuhakust nõukogude korra vastu, mis ajaloos on tuntud kui Kazõmi sõda. Film põhineb reaalsetel sündmustel ja räägib Kazõmi jõe hantide ülestõusust 1930. aastatel. Film algab enne 1917. aasta revolutsiooni hantide pulmaga, abielluvad kohaliku vaimuliku tütar Vera ja handi noormees Andrei. Tüdruku tegelik armastatu Ilja aga lahkub külast. Venemaa 2010.
Kino Artis, suur saal
R, 16.10 kl 17.00. Soome-Venemaa ühismängufilm, Aleksandr Ptuško
„Sampo. Päevad, mil maa külmus“ (1959; naispeaosas Eve Kivi).
Külma sõja aegne näide suhete soojenemisest kapitalistliku, kuid sõbraliku Soome Vabariigi ja NSV Liidu vahel. Mosfilmi ja Suomi-Filmi ühistoodangu inspiratsiooniallikaks on „Kalevala“. Soveksportfilm levitas filmi toona küllalt paljudes maades, Ameerikas jooksis see 20 minuti võrra lühendatult ja pealkirjaga „Päevad, mil maa külmus“.
Näitame 2014. aastal digirestaureeritud filmi.
Soome keeles, ingliskeelste subtiitritega.
Ootame külla Annikki osatäitjat Eve Kivi.
91 min
Kino SuperNova (BFM)
K 14.10 kell 18.00 Eesti film. Arvo Iho „Karu süda“ (2001)
Ekraniseering Nikolai Baturini samanimelisest müstilisest romaanist. Kohtumine autori Arvo Ihoga.
N 15.10 kell 17.00 Mari film. Aleksei Aleksejevi „Lõikuspüha“ (2015)
Esilinastub Balti filmi- ja meediafilmikooli vilistlase, Eestimaal elava mari Aleksei Aleksejevi uus dokumentaalfilm, kohtumine autoriga.
Film tutvustab Tatarstanis elavaid idamarilasi ja nende lõikuspüha, mida tähistatakse iga aasta 2. Augustil. Sel päeval tuuakse aiasaadused ja põlluannid pühitsetud lauale.
L 17. 10 kell 13.00 Tallinna Ülikooli Nova maja (BFM) III korruse auditooriumis nr 307 ümarlaud teemal „Rituaal ja rituaali filmimine“. Arutelus osaleb tunnustatud ungari antropoloogi Mihaly Hoppál.
T 20.10 kell 18.00 Soome film. Erik Blombergi „Valge põhjapõder. Nõia armastuslugu“ (1952)
See mustvalge linalugu tutvustas esmakordselt läänemaailmale saami põdrakarjuste elulugude karmi poeetikat. Ühtlasi oli see Soome filmi läbimurre A-klassi filmifestivalidele: Erik Blombergi lavastus pälvis 1952. aastal Cannes’i filmifestivalil eripreemia.
Soome keeles, ingliskeelesete subtiitritega. 67 min.
Laupäeval kell 13 BFMi auditooriumis 307 ümarlaud: „Rituaalid ja rituaalifilmid“. Peaesineja Mihály Hoppál Budapestist.
Tartu Genialistide Klubi
E, 12.10 kell 20.00 Valik soome-ugri animatsioone ja dokumentaalfilme
Tartu Nefa Rühm on Tartu Ülikooli etnoloogia ja rahvaluule eriala üliõpilasi ning teisi nendest valdkondadest huvitatuid ühendav organisatsioon, mille eesmärgiks on korraldada teaduslikke seminare, välitöid ja üritusi, mis tutvustavad laiemalt rahvaluule ja etnoloogia ainevalda ning vahendada kontakte etnoloogia ja rahvaluule üliõpilaste, erialaorganisatsioonide ja asjahuvilistega Eestis ja kaugemal.
Lisaks linastub valikprogramm sel suvel Setumaal Tsiistres toimunud 2. soome-ugri filmifestivalilt FUFF. Võidufilm, Ksenia Arteeva «Elu taigas» tutvustab üht päeva 60-aastase handi naise elust taigas. Parima lavastaja Denis Kornilovi «Ema» käsitleb udmurdi külas elava vana ema ja poja suhteid. Anatoli Dobryakovi poeetiline dokumentaalfilm»Teise kalda uned» pälvis parima operaatori preemia.
Filmid on eesti- või ingliskeelsete subtiitritega
K, 14.10 kl 20.00. Udmurdikeelne noorsookomöödia „Maasikad-muulukad“ (2001)
Romantiline noortekomöödia on esimene udmurdikeelne mängufilm, enne seda on Udmurdimaal tehtud vaid kaks täispikka venekeelset mängufilmi. Tagasihoidliku eelarvega film on tehtud poolakate ning entusiastide abiga ja mõeldud näitamiseks udmurdi külades.
Režissöör: Petr Palgan
Pikkus: 1 tund 35 minutit
Film linastub eestikeelsete subtiitritega.
N, 15.10 kl 17.00. Saamikeelne ajaloodraama „Kautokeino mäss“
Lavastaja Nils Gaup
1 t 36 min
Film käsitleb saami kogukonna 1852. aasta ülestõusu, mille käigus said surma Kautokeino kaupmees, politseinik ja kaks saami mässulist. Sündmused on kogukonnale nii palju valu tekitanud, et nendest pole siiamaani kõneldud. Samuti on maha vaikitud konflikti põhjused: kiriku, Norra seaduste ja saami traditsioonilise eluviisi kokkusobimatus. Film sündiski selleks, et nendest asjadest lõpuks avalikult rääkida. Režissöör Nils Gaupil on ülestõusuga ka isiklik side, sest üks surmatud mässulistest oli ta vanavanavanaema.
Norra / Rootsi / Taani 2008
Eestikeelsete subtiitritega
Tasuta.
Eesti Rahva Muuseumi näitustemajas
K, 14.10 Jutu- ja filmiõhtu „Ekspeditsioonid soome-ugri rahvaste juurde». Aleksei Aleksejevi film „Lõikuspüha“.
- aasta varasuvel käisid vepslaste juures Eesti Rahva Muuseumi filmitegijad Indrek Jääts ja Maido Selgmäe. Ekspeditsiooni sihiks oli koguda materjali dokfilmiks, mis vaatleb Vepsamaad 50 aastat pärast seda, kui seal käisid eesti etnograafid Ants Viires ja Aleksei Peterson. Filmitegijate sihiks oli külastada samu paiku, et uurida, mis on jäänud samaks, mis muutunud.
Õhtu teises pooles linastub mari filmimehe Aleksei Aleksejevi etnograafiline dokumentaalfilm „Lõikuspüha“, mis tutvustab Tatarstanis elavate marilaste kodumaad ning mari põllumehe tähtpäevi. Tatari marid tähistavad lõikustänupüha iga aasta 2. augustil. Sel päeval toovad marid aiasaadusi ja põlluande, mis asetatakse pühitsetud lauale. Pärast lõikuspüha jagatakse toodud toiduained abi vajavatele vanuritele, suurperedele või teistele, kelle toidulauda need rikastavad. Nii jutustavad armastusega kingitud aiasaadused nähtaval viisil lugu mari jumala headusest ja lahkusest.
Filmi esitlusel teeb kaasa Tatarstani maride ansambel Kna Vel.
Üritus on tasuta.
K, 21.10 kell 17 Dokumentaalfilmid Kirovi oblasti udmurtidest
28.10 – 29.10 Ingerisoome filmipäevad. Valik Soome telekanali YLE toodetud ajaloo- ja kultuuridokumentaalidest. Korraldaja: Tartu Ingerisoomlaste Selts.
K, 28.10, kl 17.30 „Hävitettyjen kirkkojen kansa“ (Yle-TV1 Asianohjelmat 1988, rež Heikki Ellonen, Matti Kaukonen, 30 min)
Film räägib Eesti luterliku kiriku juurde kuuluvast Puškini kogudusest. Kogudus on soomekeelne, kuna sinna kuuluvad Leningradi oblastis asuvad ingerisoomlased. Vesteldakse koguduse liikmete ja õpetajatega, mis annab hea ülevaate nende elust nii kirikukoguduse liikmeina kui ka oma koduste majapidamiste alalhoidjatena.
K, 28.10, kl 18.00 „Lumiäidit. Paluu Inkerinmaalle“ (Yle-TV1 1999, rež Heikki Ellonen, 30 min)
Film on austusavaldus sitketele, eakatele naistele. Kuidas elatakse Kesk-Ingeris südatalvel 90-ndate lõpus? Kas elab seal veel üle 90-aastane Mari Kuortti, kellega režissöör Heikki Ellonen oli Ingerimaal 8 aastat tagasi kohtunud? Vestlustes ingeri naistega meenuvad teemad evakuatsioonidest, tagasitulemistest Nõukogude Liitu. Talvine matk Ingerimaale, jutud ja kohtumised keset lund ja pakast elavdavad filmitegija mälestusi ka oma emast.
Filmidele järgneb vestlusring ja väike teepaus
K, 28.10, kl 19 „Röntyskä“ (Gosteleradio, Moskva, TV-Ohjelma 2, Tampere 1986, rež Lisa Hovinheimo, 30 min)
Film tutvustab Põhja-Ingeri meeleolukaid laulutantse röntyskäid. Röntyskä-pärimust on alal hoidnud rühm ingerisoome naisi Rappula külast. Filmis saavad sõna ka rahvakultuuri uurijad Pertti Virtaranta ja Eino Kiuru ning ingerisoome tantsude koguja ja õpetaja Viola Malmi.
N, 29.10, kl 17.30 „Jää hyvästi, Inkerinmaa“ (Yle asia 2013, rež Antti Halinen, Maija Kaipanen, Marko Lönnqvist, 57 min)
Ingerisoomlaste elukohavahetus Soome on lõppemas. Mis on ingerlusest alles? Kes me oleme? küsivad ingerisoomlased ise – ingerlased, soomlased, venelased? Filmis on vestlused nii ingerisoomlastega tavakodanikena kui ka nendega, kes on töötanud Peterburi Ingeri Liidus ja ingerisoome koguduse eestvedajatena või tegelenud ingerisoome teemadega laiemalt Eestis ja Soomes.
Filmile järgneb vestlusring ja väike teepaus
N, 29.10, kl 19.00 „Juuria etsimässä“ (Yle-TV1 Asianohjelmat 2005, rež Ritva Kivelä, Riikka Takala, 27 min)
Viiskümmend aastat varjul olnud saladus paljastus Simo Salole, kui ta sai teada, et olles soome perre lapsendatud on ta päritolu järgi ingerisoomlane. Tee otsingutel jõudis Eestisse, kus leidusid vend ja õde. Dramaatiline ja samas soe lugu otsingutest oma elus ja leidmistest.