
Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Ühtekokku toetab fond käesoleval aastal 22 raamatu väljaandmist. Teoseid kirjastab seitse erinevat kirjastust.
Seaduse rikkujate karistused on karmid: eraisikule võib määrata kuni 40 000 rublase trahvi ja juriidilisele isikule kuni 300 000 rublase trahvi
Rahvaloenduse esialgsete tulemuste kohaselt loendati Venemaa Föderatsioonis 147,2 miljonit inimest. Võrreldes eelmise, 2010. aasta rahvaloendusega suurenes elanikkond 1,4 protsenti.
Seaduse vastuvõtmise järel on näiteks võetud kasutusel kakskeelsed tänava- ja asulanimed. Tasapisi on komi keelt süvitsi arendatud ka haridus-, kultuuri-, teadus- ja ajakirjandusvaldkondades.
Eesti Keele Instituudi veebisõnastiku lõppversiooni esitlus Fenno-Ugria Hõimuklubis on nüüd järelvaadatav.
Suurejooneline tähtpäev saabub 2029. aastal. Ettevalmistuste algusest andis Komi riigijuht teada äsja saja-aastaseks saanud Komimaa koduloolaste seltsi juubelikonverentsil.
Komi kirjakeele traditsioonid ulatuvad tagasi 14. sajandisse, mil õigeusu misjonär Permi Stefan võttis kasutusele erilise vanapermi kirja ning tõlkis sellesse kiriklikke tekste. Tema mälestuseks tähistatakse maikuu kolmandal pühapäeval komi kirjakeele päeva.
Riiginõukogule tehtud pöördumises avaldasid kodanikud nördiumust Vorobjovi sõnade üle, öeldes, et saadik "diskrediteeris ja solvas riiki, vene armeed ning riigi presidenti".
Viktor Vorobjovi suhtes koostatud protokoll käsitles halduskorra rikkumist. Politsei sõnul rikkus ta paragrahvi, mis käsitleb inimeste massilise liikumise korraldamisest avalikes paikades.
Kõige enam saabus Komi vabariiki inimesi elama Ukrainast, järgnesid Aserbaidžaan, Kõrgõzstan ja Tadžikistan.
Teekonnal on kaks põhipeatust: skulptori sünnikoht Bajevo külas Ardatovi rajooni edelaosas, ning Mordva vabariigi pealinn Saransk, sest seal asuvas vabariiklikus muuseumis on Erzja teoste suurim kollektsioon.
Nõukogude Liidu riikliku terrori soome-ugri ohvrinimekirja raamatu toimetaja, ajaloodoktor Vladimir Abramov kirjutab nimekogumike seeria koostamise loost ja sellega seotud raskustest. Artikkel ilmub koostöös Eesti Mälu Instituudi portaaliga CommunistCrimes.