
Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Konverents toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis ning seda saab jälgida ka veebis, muuseumi kodulehe kaudu.
Assotsiatsioon võttis vastu pöördumise, mille avaldame siinkohal koos Fenno-Ugria nõuniku Jaak Prozese kommentaariga.
Kibirik tuletas meelde, et paljud postsovetlikud maad näitavad praegu, et keelegruppide ja vähemuste rõhumine ei too midagi head. Ta avaldas lootust, et Venemaal nende kogemust ei korrata.
Ka eesti filmi mäluhoidjaks kutsutud helioperaator ja -režissöör Enn Säde kirjutas raamatu soome-ugri rahvaste iseteadvust tõstnud filmi „Linnutee tuuled” valmimisest.
Ühtekokku on tööplaanis üle 60 ürituse, mis on jagatud kuueks temaatiliseks osaks: avalik haldus, haridus ja õpetajate ettevalmistus, teadus, digitaliseerimine ja raamatute kirjastamine.
Käesolevast aastast algab ÜRO poolt välja kuulutatud põliskeelte aastakümme, mille eestvedaja on UNESCO. Nii on ka seekordse Hõimuklubi fookus just põliskeeltel. Kohtume 16. veebruaril kell 17 – veebis!
Sündmuse peamine eesmärk oli kogeda, kuidas hoiavad ja tõlgendavad kaks rahvast tänapäeval oma pärimusmuusika traditsioone.
Fenno-Ugria Asutuse traditsiooniline seinakalender on koostatud soome-ugri rahvaste koduloo- ja rahvusmuuseumide ning erakogudest leitud pildimaterjali põhjal.
Murmanskis asuva Norra peakonsulaadi teatel esitas saami räppduo konkursil pala pealkirjaga Moajnas ‘Seejjtjaa’vr Bajas.
Eestil on UNESCO nimekirjas nüüdsest viis kultuurinähtust: Kihnu kultuuriruum, aulu- ja tantsupidude traditsioon, Seto leelo, Võromaa suitsusauna traditsioon ja ühepuulootsiku ehitamine ning kasutamine Soomaal.
10. detsember on mari kirjakeele päev. Sel päeval 1775. aastal ilmus esimene mari keele grammatika.
Enam kui 15 aastat vepslasi ja nende rahvakultuuri uurinud TÜ kaasprofessor Madis Arukask mõtiskleb rahvus(t)e traditsioonilise keskkonna tuleviku teemadel.