Uudised

Sarja eelmine, 11. number ilmus aastal 2010. Sel kevadel ilmunud 12. numbriga mõtestati sari ümber: seekordne teos pole enam artiklikogumik, vaid kommenteeritud ja lisadega mitmekeelne bibliograafia.

Värvikate inimsuhete kõrval näeme hingematvalt kaunist Komimaad. Metsikut taigakaru mängib filmis üsna ehedalt taltsas tsirkusekaru Malõš.

"Üks asi on uurida keelt paberilt või lindilt, hoopis teine asi on näha, kuidas need inimesed elavad, ja "Veelinnurahva" tegemise ajast võib öelda, et mu südameasjaks sai hõimurahvaste elu," nii kõneleb väsimatu fennougrist Tõnu Seilenthal.

See oli pandeemiajärgse maailma esimene täismõõdus IFUSCO. Kuid ka seekord ei saanud kõik soome-ugri noored füüsiliselt kohal viibida ning konverents korraldati hübriidvormis. Nii said konverentsi töös osaleda ka Venemaa soome-ugri ühiskonna liikmed,

Paide arvamusfestivali rändelava arutelude raames räägime Fenno-Ugria eestvõttel soome-ugri identiteedist, geopoliitilisest reaalsusest ja kultuurilisest elurikkusest.

Hõimurahvaste programmi juhtkomisjoni esimehe Sirli Zuppingu sõnul ühendab tänavusi laureaate suur missioonitunne ning loovus.

Käesoleval aastal möödub 80 aastat esimeste ingerisoome päritolu põgenike saabumisest Eestisse. Aastatel 1943–1944 evakueeriti Paldiski kaudu üle mere Hanko sadamasse üle 64 000 ingerisoomlase.

Äsja Mari vabariigi pealinnas lõppenud soome-ugri rahvaste teatrifestival oli sel aastal nii ühtlaselt kõrge tasemega, et kuni viimase hetkeni ei osatud ennustada peapreemia saajat.

Kõiki kunstnikke iseloomustab ühiskondlik-poliitiline aktiivsus ning nende vaatenurgad, teosed ja kohalolek annavad olulise panuse kolonialismiteema mõtestamisele Veneetsia riiklikes paviljonides.

JÄRELVAADATAV: Soomes tegutsev Tuglase Selts tähistas oma 40. tegevusaastat. Sünnipäeva auks toimus Helsingi linnavalitsuse saalis pidulik seminar, mille aukülalised olid Soome president Sauli Niinistö ja Eesti Vabariigi president Alar Karis.

Kuidas ÜRO loodab põliskeeli, maailma keelelise rikkuse allikat päästa, räägib kultuurilehes Sirp ilmunud intervjuus keeleteadlane, MTÜ Fenno-Ugria juhatuse liige Sven-Erik Soosaar.

Aastail 1978–1987 käisid Kaido Kama ja bioloog Eerik Leibak manside juures ekspeditsioonidel. Mehed lindistasid hõimurahva mõtteid ja kogusid nende pärimust. Nii tulebki juttu Mansimaa oludest ja tulevikulootus(etus)est.