
Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Kultuuri- ja haridusprojektide taotluste esitamise tähtaeg on kohe käes. Avalduste läkitamise tähtaeg on juba 17. jaanuaril!
Aasta peaeesmärk on Venemaa Föderatsiooni kõigi rahvaste ja etniliste gruppide rahvakunsti, kultuuritraditsioonide, ajaloo ja rahvuskultuurilise mitmekesisuse tutvustamine.
Murmanskis asuva Norra peakonsulaadi teatel esitas saami räppduo konkursil pala pealkirjaga Moajnas ‘Seejjtjaa’vr Bajas.
10. detsember on mari kirjakeele päev. Sel päeval 1775. aastal ilmus esimene mari keele grammatika.
Enam kui 15 aastat vepslasi ja nende rahvakultuuri uurinud TÜ kaasprofessor Madis Arukask mõtiskleb rahvus(t)e traditsioonilise keskkonna tuleviku teemadel.
Vahetult enne VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressi toimunud Fenno-Ugria Hõimuklubis kõnelesid Jaak Prozes (delegaat), Andres Heinapuu (redaktsioonitoimkond) ja Tõnu Seilenthal (presiidiumi liige, Eesti delegatsiooni juht) laiemalt selle olulise esindusfoorumi vajalikkusest, eesmärkidest ja arengutest.
"Me ei pea Venemaa soomeugrilasi aitama, vaid olema valmis võrdseks kultuurivahetuseks, sest meil on, mida üksteisele õpetada," rõhutab Andres Heinapuu oma arvamuses juba 1992. aastal väljaöeldud mõtet.
Fenno-Ugria Asutuse ajalugu jaguneb kahte perioodi: loomine ja tegevus enne Teist Maailmasõda (aastail 1927-1940) ning taastamine ja tegevuse jätkamine aastast 1991. Juuresolevas loetelus on märgilisemad hetked, nimed ja sündmused – meie aja lugu.
Uus organisatsioon annab võimaluse pöörduda vahetult oblasti valitsuse poole. Esmane ülesanne on mari muuseumi asutamine Jekaterinburgi.
Andrei Zubovi mälestustahvel ehib tema nime kandva lasteraamatukogu seina. Mihhail Lihhatšovi mälestustahvel kinnitati Permi-Komi Rahvusraamatukogu sissepääsu juurde. Mõlemal tahvlil on nende tsitaat.
Polaarjoone vahetus läheduses paiknev Krasnosölkupi küla on üka tähtsamaid sölkuppide keskuseid, mis asutati 1933. aastal sölkuppide laagripaiga Njarõi Matš kohale.
Ametisse astudes ütles Tatjana Mokšanova: "Ma soovin olla oma rahvale kasulik ja loodan, et minu töö aitab kaasa emakeele säilimisele ja arengule!“