Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Sarja eelmine, 11. number ilmus aastal 2010. Sel kevadel ilmunud 12. numbriga mõtestati sari ümber: seekordne teos pole enam artiklikogumik, vaid kommenteeritud ja lisadega mitmekeelne bibliograafia.
See oli pandeemiajärgse maailma esimene täismõõdus IFUSCO. Kuid ka seekord ei saanud kõik soome-ugri noored füüsiliselt kohal viibida ning konverents korraldati hübriidvormis. Nii said konverentsi töös osaleda ka Venemaa soome-ugri ühiskonna liikmed,
Ühtekokku toetab fond käesoleval aastal 22 raamatu väljaandmist. Teoseid kirjastab seitse erinevat kirjastust.
Parima kunstilise kujunduse eest pälvis tiitli Vladimir Romaškini 70. sünniaastapäevale pühendatud teos, mille koostasid ja andsid välja tema sõbrad.
Paide arvamusfestivali rändelava arutelude raames räägime Fenno-Ugria eestvõttel soome-ugri identiteedist, geopoliitilisest reaalsusest ja kultuurilisest elurikkusest.
Varemgi erineva pikkusega maratone jooksnud mehe eesmärk on läbida üha pikemaid vahemaid. Seekord annab ta kohe pärast finišeerumist oma viis päeva kestnud jooksust ka publikule põhjaliku ülevaate.
Komi kirjakeele traditsioonid ulatuvad tagasi 14. sajandisse, mil õigeusu misjonär Permi Stefan võttis kasutusele erilise vanapermi kirja ning tõlkis sellesse kiriklikke tekste. Tema mälestuseks tähistatakse maikuu kolmandal pühapäeval komi kirjakeele päeva.
JÄRELVAADATAV: Soomes tegutsev Tuglase Selts tähistas oma 40. tegevusaastat. Sünnipäeva auks toimus Helsingi linnavalitsuse saalis pidulik seminar, mille aukülalised olid Soome president Sauli Niinistö ja Eesti Vabariigi president Alar Karis.
Reisiraamat sobib kasutamiseks nii püsinäitust "Uurali kaja" külastanutele kui ka neile, kes muuseumis veel käinud pole. Aastaraamat aga avardab teadmisi kodumaisest soome-ugri uurimisloost ning tutvustab valdkonna arengusuundi.
Kuidas ÜRO loodab põliskeeli, maailma keelelise rikkuse allikat päästa, räägib kultuurilehes Sirp ilmunud intervjuus keeleteadlane, MTÜ Fenno-Ugria juhatuse liige Sven-Erik Soosaar.
Aastail 1978–1987 käisid Kaido Kama ja bioloog Eerik Leibak manside juures ekspeditsioonidel. Mehed lindistasid hõimurahva mõtteid ja kogusid nende pärimust. Nii tulebki juttu Mansimaa oludest ja tulevikulootus(etus)est.
TÄHELEPANU! Taotluste esitamise tähtaeg on 02.05.2022.
Enne taotlemist vaata lähemalt taotlusjuhendit.