Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Eestisoomlaste kultuuriomavalitsuse eestvedamisel korraldatud eesti ingerisoomlaste laulu- ja tantsupidu toimus 31 korda. Ühtekokku pidutses enam kui 300 ingerisoomlast.
"Üks asi on uurida keelt paberilt või lindilt, hoopis teine asi on näha, kuidas need inimesed elavad, ja "Veelinnurahva" tegemise ajast võib öelda, et mu südameasjaks sai hõimurahvaste elu," nii kõneleb väsimatu fennougrist Tõnu Seilenthal.
Head saaki ja ilusat jaaniaega!
Fenno-Ugria Asutus
Ühtekokku toetab fond käesoleval aastal 22 raamatu väljaandmist. Teoseid kirjastab seitse erinevat kirjastust.
Parima kunstilise kujunduse eest pälvis tiitli Vladimir Romaškini 70. sünniaastapäevale pühendatud teos, mille koostasid ja andsid välja tema sõbrad.
Varemgi erineva pikkusega maratone jooksnud mehe eesmärk on läbida üha pikemaid vahemaid. Seekord annab ta kohe pärast finišeerumist oma viis päeva kestnud jooksust ka publikule põhjaliku ülevaate.
Käesoleval aastal möödub 80 aastat esimeste ingerisoome päritolu põgenike saabumisest Eestisse. Aastatel 1943–1944 evakueeriti Paldiski kaudu üle mere Hanko sadamasse üle 64 000 ingerisoomlase.
Eesti Keele Instituudi veebisõnastiku lõppversiooni esitlus Fenno-Ugria Hõimuklubis on nüüd järelvaadatav.
Komi kirjakeele traditsioonid ulatuvad tagasi 14. sajandisse, mil õigeusu misjonär Permi Stefan võttis kasutusele erilise vanapermi kirja ning tõlkis sellesse kiriklikke tekste. Tema mälestuseks tähistatakse maikuu kolmandal pühapäeval komi kirjakeele päeva.
JÄRELVAADATAV: Soomes tegutsev Tuglase Selts tähistas oma 40. tegevusaastat. Sünnipäeva auks toimus Helsingi linnavalitsuse saalis pidulik seminar, mille aukülalised olid Soome president Sauli Niinistö ja Eesti Vabariigi president Alar Karis.
Reisiraamat sobib kasutamiseks nii püsinäitust "Uurali kaja" külastanutele kui ka neile, kes muuseumis veel käinud pole. Aastaraamat aga avardab teadmisi kodumaisest soome-ugri uurimisloost ning tutvustab valdkonna arengusuundi.
Samas soovitavad koostöökogu liikmed algatada riikliku arengukava põliskeelte aastakümne elluviimiseks Eestis ning määratleda põliskeelte mõiste keeleseaduses.