Uudised

Koivistos (vn k Primorsk) on soome sõdurite hauaplaatidelt eemaldatud nimetähised ning need kavatsetakse lammutada.

Kahe maailmasõja vahel alguse saanud traditsioonil on sügisestes kultuurikavades kindel koht kogu soome-ugri maailmas. Heidame pilgu Soomes, Ungaris ja Venemaa soome-ugri ühiskonnas toimunule.

Hõimupäevade kammermuusikakontsert toimub seekord meile armsa Vanalinna Muusikamaja hubases saalis kaminatule paistel. Esinevad Arete Kerge (sopran), Olga Voronova (viiul), Diana Liiv (klaver).

Eestisoomlaste kultuurinõukogu esimees Taisto Raudalainen rääkis TLÜ tudengitele ingerisoomlaste saatusest.

Soome-ugri sündmustesarja traditsioonilised pärimuskontserdid teeb eriliseks aeg, milles me elame. Anne Türnpu lavastatud kontsertkava “Kiri kodukanti” kõlab laupäeval Tallinnas, Vaba Laval ja pühapäeval Tartus, Eesti Rahva Muuseumis.

Soome-ugri sündmustesari Hõimupäevad 2022 kannab sel aastal teemapealkirja "Sild üle aegade". Peasündmused toimuvad oktoobrikuu kolmandal nädalal ja kulmineeruvad 15. oktoobril Tallinnas toimuva kireva kontsertkavaga. Piletimüük on alanud.

Riia Läti Seltsi eestvõttel toimus 24. septembril juba üheksandat korda soome-ugri päev. Ühtlasi tähistati mihklipäeva ja linnamesindusprojekti Katusemesilased 2022 lõikuspidu. 

Karjala–Soome eepos "Kalevala" tõlgiti tervenisti vepsa keelde, selle avaldas Juminkeko fond. Suurteose tõlkimine võttis aega Nina Zaitseval aega kaks aastat.

Augusti keskel Paide arvamusfestivalil kõlanud aruetlu meie soomeugrilisest elurikkusest uues geopoliitilises olukorras ilmus kirjutatud kujul äsja kultuurilehes Sirp. Avaldame teksti täismahus.

VI Kirjandustänava festivali programm algab 10. septembri keskpäeval. Fenno-Ugria raamatulett on avatud, osaleda saab ka viktoriinis. Kell 15 kutsume kuulama vestlusringi teemal "Soome-ugri rahvaste juurde: rändamisest enne ja nüüd".

15. oktoobrini avatud võistluse eesmärk on väärtustada esivanemate väepaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende seisund ning suunata inimesi pühasid paiku külastama ja hoidma.

Maailmas ühe enim tuntud saami Nils-Aslak Valkeapää joig on autorilooming. Teose uue staatusega kanduvad autoriõigused looja järeltulijatelt üle saami rahvale, keda esindab Saamelaisneuvosto.