Uudised

Karjalas Jalguba külas avatud seinaplaadil on tekst (sõnastus muutmata – toim.): "Juunikuu kolmandal päeval aastal 1860 sündis siin külas suur lüüdi soost kullassepp, Faberže koja peameister Perhina Mihal."

Heli- ja salvestusstuudio avati Mordva riiklikus kirjastuses 2021. aastal. Lähitulevikus on siin kavas talletada just ersa- ja mokšakeelseid audioraamatuid.

2. juulil ootame kõiki Viljandisse, kus lossimägedes asuvale peoplatsile viib rongkäik ja kontsert algab kell 14. Vaata, kes esinevad ja millal sai peotraditsioon alguse!

Vene föderatsioonis kestva rahvaste kultuuripärandi aastal võttis Karjala vastu 80 laulukoori Peterburist, Leningradi, Jaroslavli, Vladimiri ja Tveri oblastitest ning Komi vabariigist. Peo muutis rahvusvaheliseks Valgevene koori osavõtt.

Bessermanid on Vene föderatsiooni põlisrahvas, kes elab Põhja-Udmurdimaal. 2010. aasta rahvaloenduse tulemusena pandi kirja 2201 bessermani.

8. juunil tähistati Karjala vabariigi aastapäeva. Pidustused olid varasemast tagasihoidlikumad, kuid rahvarohkem sündmus ootab ees augustis.

Venemaa Föderatsiooni Teaduste akadeemia antropoloogia ja etnoloogia instituudi kodulehelt leiab ka ülevaate kohalikest ajalehtedest.

Suurejooneline tähtpäev saabub 2029. aastal. Ettevalmistuste algusest andis Komi riigijuht teada äsja saja-aastaseks saanud Komimaa koduloolaste seltsi juubelikonverentsil.

Võistluse eesmärk on jäädvustada ja väärtustada soome-ugri rahvaste pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit ning innustada inimesi nendega tutvuma.

Hübriidvormis avasündmus "Igas keeles peitub maailm" laulda lahti Tallinnas kirjanike maja musta laega saalis. Ülekande salvestus on nüüd järelvaadatav. 2019. aasta detsembris New Yorgis ÜRO peaassambleel välja kuulutatud põliskeelte kümnendi eestvedaja on UNESCO ja periood kestab 2032. aastani.  

Rahvusvaheline muusika- ja linnafestival Tallinn–Narva Music Week 2022 on alanud ning oma kavaga on mõlemas linnas publiku ees ka soome-ugri rahvaste muusikud.

Mõtte, hakata tähistama 26. aprillil mari sangari päeva, ütles mari I rahvuskongressil 1917. aastal välja üks kongressi juhte, mari vaimulik ja etnograaf Pavel Glezdenjov.