Uudised

Ungari suursaatkonna nõunik, ajaloodoktor Urmas Bereczki räägib aastail 1848–1849 toimunud ungari revolutsioonist ja selle tähendusest. 

Juubelinädalal kiitsid udmurdi riiginõukogu saadikud heaks projekti Udmurdimaa keeltest, millel on üks eesmärk – populariseerida udmurdi keelt.

Ka eesti filmi mäluhoidjaks kutsutud helioperaator ja -režissöör Enn Säde kirjutas raamatu soome-ugri rahvaste iseteadvust tõstnud filmi „Linnutee tuuled” valmimisest. 

Näitusele on kogutud tunnustatud karjala kunstniku Dmitri Dmitrievi tööd, mis sedapuhku on saanud inspiratsiooni eeposest.

Nõukogude Liidu riikliku terrori soome-ugri ohvrinimekirja raamatu toimetaja, ajaloodoktor Vladimir Abramov kirjutab nimekogumike seeria koostamise loost ja sellega seotud raskustest. Artikkel ilmub koostöös Eesti Mälu Instituudi portaaliga CommunistCrimes.

See on tõeline seiklusjutt täis avastusi ja pettumusi, ohte, raskusi ja nendest ülesaamist, kohusetunnet ja auahnust, takistusi ja intriige.

Etnoloogi, kirjaniku ja ühiskonnategelase ausamba juures toimuvast pidulikust aktusest tehakse Udmurdi rahvusorgansiatsiooni eestvedamisel ka veebiülekanne.

Kultuurimälestiste nimekirja kantud hoone on ehitatud 1958. aastal, kuid seni pole seda põhjalikumalt remonditud. Komi Vabariigi 100. aastapäeva sündmustesarja kuulunud avapidustus toimus vahetult enne uue aasta algust.

10. detsember on mari kirjakeele päev. Sel päeval 1775. aastal ilmus esimene mari keele grammatika.

Enam kui 15 aastat vepslasi ja nende rahvakultuuri uurinud TÜ kaasprofessor Madis Arukask mõtiskleb rahvus(t)e traditsioonilise keskkonna tuleviku teemadel.

Kahe maailmasõja vahel loodud ja 1988. aastal taaselustatud hõimupäevad on viimasel aastakümnel laienenud nii ajaliselt kui ka mahuliselt. Milline aga on hõimupäevade lugu? 

Andrei Zubovi mälestustahvel ehib tema nime kandva lasteraamatukogu seina. Mihhail Lihhatšovi mälestustahvel kinnitati Permi-Komi Rahvusraamatukogu sissepääsu juurde. Mõlemal tahvlil on nende tsitaat.