Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Karjala–Soome eepos "Kalevala" tõlgiti tervenisti vepsa keelde, selle avaldas Juminkeko fond. Suurteose tõlkimine võttis aega Nina Zaitseval aega kaks aastat.
Fenno-Ugria õnnitleb juubeli puhul Kauksi Üllet ühe ütlemata isikliku kirjutisega. Sest just Ülle oli see, kes kandis Fenno-Ugria mõtted Lõuna-Eestisse! "Ega's muidu poleks täna setokestel ja võrokestel nii häid soome-ugri kontakte kuskilt võtta," on Jaak Prozes kindel.
Kunstnik tähistas sel nädalal oma 90. sünnipäeva kahe näituse avamisega ja ateljee kolimisega. "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus rääkis ta kõigest lähemalt.
Pärast kaheaastast vaheaega toimus festivali – Līvu svētki Līvõd Pivād –pidulik avamine taas Liivi rahvamaja ees, kuhu oli kogunenud mõnisada külalist.
Ersade tähtsaim rahvuspüha päädis seekord terava konfliktiga. FSB esindajad tõmbasid maha ersa rahvuslipu ja aktivistidelt korjati ära plakatid.
Karjalas Jalguba külas avatud seinaplaadil on tekst (sõnastus muutmata – toim.): "Juunikuu kolmandal päeval aastal 1860 sündis siin külas suur lüüdi soost kullassepp, Faberže koja peameister Perhina Mihal."
"Üks asi on uurida keelt paberilt või lindilt, hoopis teine asi on näha, kuidas need inimesed elavad, ja "Veelinnurahva" tegemise ajast võib öelda, et mu südameasjaks sai hõimurahvaste elu," nii kõneleb väsimatu fennougrist Tõnu Seilenthal.
Vene föderatsioonis kestva rahvaste kultuuripärandi aastal võttis Karjala vastu 80 laulukoori Peterburist, Leningradi, Jaroslavli, Vladimiri ja Tveri oblastitest ning Komi vabariigist. Peo muutis rahvusvaheliseks Valgevene koori osavõtt.
Bessermanid on Vene föderatsiooni põlisrahvas, kes elab Põhja-Udmurdimaal. 2010. aasta rahvaloenduse tulemusena pandi kirja 2201 bessermani.
8. juunil tähistati Karjala vabariigi aastapäeva. Pidustused olid varasemast tagasihoidlikumad, kuid rahvarohkem sündmus ootab ees augustis.
Rahvaloenduse esialgsete tulemuste kohaselt loendati Venemaa Föderatsioonis 147,2 miljonit inimest. Võrreldes eelmise, 2010. aasta rahvaloendusega suurenes elanikkond 1,4 protsenti.
Seaduse vastuvõtmise järel on näiteks võetud kasutusel kakskeelsed tänava- ja asulanimed. Tasapisi on komi keelt süvitsi arendatud ka haridus-, kultuuri-, teadus- ja ajakirjandusvaldkondades.