Uudised

Mordva vabariigi pealinnas Saranskis tehti 9. detsembril kokkuvõtteid kirjanduslikust konkursist „Uus põlvkond“, mis kuulutati välja Soome-Ugri Rahvaste Assotsiatsiooni poolt kolmes nominatsioonis: "Emakeel minu elus" (suhtumine emakeelde ja emakeele osa enda saatuse kujunemises, vormiks kunstiline kirjeldus); "Minu rahvas" (rahvatraditsioonide kujutamine, väljapaistvate isiksuste osa Venemaa ajaloos ja kultuuris); "Riigi rahvad" – ühtne perekond (rahvaste vahelistest suhetest ja sõprusest).

Praeguses Karjalas on suureks harulduseks, kui mõni väike laps valdab karjala keelt. Üheks selliseks imelapseks on venekeelses Kostamuse (Kostomukša) linnas elav Ilja (Illa) Vorobjov, kes …

Lühike, ent verine Talvesõda toimus Soome ja Nõukogude Liidu vahel 30. novembrist 1939 kuni 13. märtsini 1940. Nõukogude Liit alustas Talvesõda rünnakuga ilma sõda välja kuulutamata ja sõda lõppes 105 päeva hiljem Moskva rahulepinguga.

2009. aasta 27. novembril sai karjala keel Soomes vähemuskeele staatuse. Erinevad karjalaste ühendused on hakanud seda tähtpäeva tähistama ja viimastel aastatel tähistatakse seda aina rohkem ka Venemaa Föderatsioonis.

Komi kirjakeele 650. sünnipäeva puhul avati Sõktõvkaris Püha Stefani kiriku vastas puhkeala, mille pingid on kaunistatud vana komi kirjakeele anbur tähemärkidega.

Koivistos (vn k Primorsk) on soome sõdurite hauaplaatidelt eemaldatud nimetähised ning need kavatsetakse lammutada.

Tallinna ülikooli projektitöö õppe kursuse "Reis ümber soome-ugri maailma" raames toimunud loengu andis keeleteadlane Sven-Erik Soosaar.

Fenno-Ugria eestvõttel toimuv konverents püstitab küsimuse: milline on Karjala  tähendus täna – olles ajalooliselt soomlaste kultuurihäll ja venelaste geopoliitiline vallutus?

Karjala–Soome eepos "Kalevala" tõlgiti tervenisti vepsa keelde, selle avaldas Juminkeko fond. Suurteose tõlkimine võttis aega Nina Zaitseval aega kaks aastat.

Pärast kaheaastast vaheaega toimus festivali – Līvu svētki Līvõd Pivād –pidulik avamine taas Liivi rahvamaja ees, kuhu oli kogunenud mõnisada külalist.

Karjalas Jalguba külas avatud seinaplaadil on tekst (sõnastus muutmata – toim.): "Juunikuu kolmandal päeval aastal 1860 sündis siin külas suur lüüdi soost kullassepp, Faberže koja peameister Perhina Mihal."

Uurimust riigiduumas esitlenud teadlase sõnul on põlisrahvaste keelte kadumine globaalne protsess, mille suhtes puudub Venemaal immuunsus.