Uudised

Mari kirjakeele päeval 10. detsembril selgusid konkursi „Mari El vabariigi 2022. aasta raamat“ võitjad.

Mordva vabariigi pealinnas Saranskis tehti 9. detsembril kokkuvõtteid kirjanduslikust konkursist „Uus põlvkond“, mis kuulutati välja Soome-Ugri Rahvaste Assotsiatsiooni poolt kolmes nominatsioonis: "Emakeel minu elus" (suhtumine emakeelde ja emakeele osa enda saatuse kujunemises, vormiks kunstiline kirjeldus); "Minu rahvas" (rahvatraditsioonide kujutamine, väljapaistvate isiksuste osa Venemaa ajaloos ja kultuuris); "Riigi rahvad" – ühtne perekond (rahvaste vahelistest suhetest ja sõprusest).

2009. aasta 27. novembril sai karjala keel Soomes vähemuskeele staatuse. Erinevad karjalaste ühendused on hakanud seda tähtpäeva tähistama ja viimastel aastatel tähistatakse seda aina rohkem ka Venemaa Föderatsioonis.

Komi kirjakeele 650. sünnipäeva puhul avati Sõktõvkaris Püha Stefani kiriku vastas puhkeala, mille pingid on kaunistatud vana komi kirjakeele anbur tähemärkidega.

Ränga päevikute kommenteeritud venekeelne väljaanne avab varjul olnud peatüki Eesti etnoloogia ja soome-ugri välitööde ajaloos ning toob kultuurikandjatele lähemale muuseumikogus oleva vadja kultuuripärandi.

Tallinna ülikooli projektitöö õppe kursuse "Reis ümber soome-ugri maailma" raames toimunud loengu andis keeleteadlane Sven-Erik Soosaar.

Legendaarse fennougristi majamuuseumis eksponeeritud püsinäitus juhib isiku ja elutee kaudu tähelepanu sellele, mida tähendab olla teadlane, täita teadlase ülesannet ja missiooni.

Roza Laptanderit tunnustati Rovaniemis Lapi ülikoolis kaitstud doktoritöö eest teemal "Kui me saime endale põhjapõdrad, kolisime tundrasse elama: Jamali neenetsite suuline ja vaikitud ajalugu".

Riia Läti Seltsi eestvõttel toimus 24. septembril juba üheksandat korda soome-ugri päev. Ühtlasi tähistati mihklipäeva ja linnamesindusprojekti Katusemesilased 2022 lõikuspidu. 

Karjala–Soome eepos "Kalevala" tõlgiti tervenisti vepsa keelde, selle avaldas Juminkeko fond. Suurteose tõlkimine võttis aega Nina Zaitseval aega kaks aastat.

Etnograafilise vabaõhumuuseumi teadus- ja metoodikaosakonna juhataja Raissa Rešetnikova ja teadlase Marianna Anduganova ettekande "Paröömia kui etnoeetika peegeldus obiugrilaste kultuuris" vastu tunti veebiportaali Torummaa.ru andmeil suurt huvi.

Tänavune kongress lükkus koroonapandeemia tõttu kaks aastat edasi ja toimub just nüüd, 21.–26. augustil. Esmakordselt kogunetakse Austrias, kuid ajalooline on see, et esimest korda toimub CIFU väljaspool soome-ugri rahvuskeelega riiki või Venemaad.