Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Selle asemel, et teavitada üldsust komi keele klasside avamisest pealinna koolides, teavitas linnavalitsuse pressiosakond hoopis kadetiklasside avamisest kõigis koolides, seda alates 1. septembrist 2024.
22. augustil tähistati Komi Vabariigi 102. aastapäeva, mis seal on kogunisti puhkepäev.
Komi Vabariigi lõunaosas asuvas Koigorodski rajoonis korjati metsadest kasepuravikke. Tavapäratult varajasele seenesaagile on kaasa aidanud soojad ja vihmased kevadkuud.
Komi Vabariigi valitsuse toel toimusid juba maikuu lõpus esimesed lennud, mis viisid internaatides õppivad lapsed suvevaheajaks oma vanemate juurde, kes liiguvad koos põhjapõtradega tundrates. Kokku …
Komimaal kasutab ainult 15 inimest sajast igapäevaselt komi keelt, elanikest aga valdab komi keelt 17%. Sellest räägib viimane rahvaloendus.
Komi Vabariigi statistikaamet teatas, et 2021. aasta 1. oktoobri seisuga moodustasid komid 22% elanikkonnast, kes olid märkinud küsitluses ära oma rahvusliku kuuluvuse.
Tartu Ülikooli kaasprofessor Madis Arukask on suulise pärimuse uurimise kõrval tegelnud ka soome-ugri rahvaste kirjalike eepostega. 22.03 teeb ta Hõimuklubis sissevaate soome-ugri eeposte mitmekesisesse maailma.
Tasapisi on hakatud avaldama 2020. aastal Venemaal toimunud rahvaloenduse detailsemaid tulemusi (COVID-19 tõttu viidi rahvaloendus tegelikult läbi 2021. aastal). Rahvaloenduse järgi elas Komi Vabariigis 738 000 …
17. veebruari - permikomi kirjakeele päeva tähistati Vene Föderatsiooni Permi krais kultuuriüritustega.
Soome president Mauno Koivisto kutsus ingerlased 1990 Soome, et vältida seisukohavõttu Ingerimaa autonoomia suhtes lagunevas Nõukogude Liidus
Jaak Prozes: “Üldiselt on Eesti inimene soome-ugri rahvastest informeeritud halvemini, kui eeldada võiks.” Soome-ugri rahvastele keskendunud ELU kursuse eesmärgiks on anda üliõpilastele ülevaade soome-ugri kultuuride tänasest olukorrast, tekitada huvi põlisrahvaste ning nende keelte ja kultuuride vastu ja süvendada arusaama oma keelest ja kultuurilisest identiteedist.
Mari kirjakeele päeval 10. detsembril selgusid konkursi „Mari El vabariigi 2022. aasta raamat“ võitjad.