Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
"Üks asi on uurida keelt paberilt või lindilt, hoopis teine asi on näha, kuidas need inimesed elavad, ja "Veelinnurahva" tegemise ajast võib öelda, et mu südameasjaks sai hõimurahvaste elu," nii kõneleb väsimatu fennougrist Tõnu Seilenthal.
Vene föderatsioonis kestva rahvaste kultuuripärandi aastal võttis Karjala vastu 80 laulukoori Peterburist, Leningradi, Jaroslavli, Vladimiri ja Tveri oblastitest ning Komi vabariigist. Peo muutis rahvusvaheliseks Valgevene koori osavõtt.
Hõimurahvaste programmi juhtkomisjoni esimehe Sirli Zuppingu sõnul ühendab tänavusi laureaate suur missioonitunne ning loovus.
Äsja Mari vabariigi pealinnas lõppenud soome-ugri rahvaste teatrifestival oli sel aastal nii ühtlaselt kõrge tasemega, et kuni viimase hetkeni ei osatud ennustada peapreemia saajat.
Eesti Keele Instituudi veebisõnastiku lõppversiooni esitlus Fenno-Ugria Hõimuklubis on nüüd järelvaadatav.
JÄRELVAADATAV: Soomes tegutsev Tuglase Selts tähistas oma 40. tegevusaastat. Sünnipäeva auks toimus Helsingi linnavalitsuse saalis pidulik seminar, mille aukülalised olid Soome president Sauli Niinistö ja Eesti Vabariigi president Alar Karis.
Hübriidvormis avasündmus "Igas keeles peitub maailm" laulda lahti Tallinnas kirjanike maja musta laega saalis. Ülekande salvestus on nüüd järelvaadatav. 2019. aasta detsembris New Yorgis ÜRO peaassambleel välja kuulutatud põliskeelte kümnendi eestvedaja on UNESCO ja periood kestab 2032. aastani.
Rahvusvahelise muusika- ja linnafestivali kavasse on kinnitatud 175 esinejat 28 riigist, neist 87 Eestist. Programmi kuulub ka Fenno-Ugria õhtu. Piletimüük on alanud. Aga kes esinevad?
Aastail 1978–1987 käisid Kaido Kama ja bioloog Eerik Leibak manside juures ekspeditsioonidel. Mehed lindistasid hõimurahva mõtteid ja kogusid nende pärimust. Nii tulebki juttu Mansimaa oludest ja tulevikulootus(etus)est.
Konverents toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis ning seda saab jälgida ka veebis, muuseumi kodulehe kaudu.
Ungari suursaatkonna nõunik, ajaloodoktor Urmas Bereczki räägib aastail 1848-1849 toimunud ungari revolutsioonist ja selle tähendusest.
Ka eesti filmi mäluhoidjaks kutsutud helioperaator ja -režissöör Enn Säde kirjutas raamatu soome-ugri rahvaste iseteadvust tõstnud filmi „Linnutee tuuled” valmimisest.