Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Narva Ingeri Maja juhataja Ekaterina Kuznetsova andis 7. jaanuaril Raadio 4 ja 8. jaanuaril ETV+ saates Horisont ülevaate soome-ugri kultuuripealinna Narva 2025 asetleidvatest üritustest. Nende …
Rahvaluuleteadlane Aado Lintrop rääkis oma ettekandes, et praegu, kui idapoolsete hõimurahvaste juurde ei pääse, tuleb töötada kirjanduse ning arhiivimaterjalidega, samuti kirjutada mälestusi varasematest reisidest.
Etnoloog Indrek Jääts esitles Hõimuklubis 13.03 raamatut "Ääremaadel kõndija" ja rääkis oma erinevatel aegadel tehtud välitöödest soome-ugri rahvaste juures.
Ajaloolane Küllo Arjakas rääkis 6.03.2024 Hõimuklubis, kuidas Eesti Vabariigi peaminister Konstantin Päts formuleeris 1918. aasta kevadel esmakordselt Eesti-Soome uniooni mõtte.
15. detsember on vadja sümboolika päev. Sel päeval 2002. aastal valmisid vadja lipp ja vapp. Põhiliseks autoriks kunstnik ja poeet Aleksandr Gurinov, konsultantideks olid aga …
Kuigi vadja keel sarnaneb kõige rohkem eesti keelega, erineb nende mütoloogia ja rahvapärimus eestlaste omast üksjagu.
Kolmapäeval, 8. veebruaril toimub Eesti Keele Instituudi suures saalis Fenno-Ugria Hõimuklubi “Rahvaloendused 2021”.
Fenno-Ugria Hõimuklubi toimub Eesti Keele Instituudi suures saalis kahenädalase vahega. Otseülekandeid üritustest ei tehta, kuid need salvestatakse ja on järelvaadatavad Fenno-Ugria kodulehe kaudu.
Ränga päevikute kommenteeritud venekeelne väljaanne avab varjul olnud peatüki Eesti etnoloogia ja soome-ugri välitööde ajaloos ning toob kultuurikandjatele lähemale muuseumikogus oleva vadja kultuuripärandi.
Hõimupäevad 2022 programm jätkub traditsioonilise klubiõhtuga, mis seekord on pühendatud Fenno-Ugria raamatukogule. Üksnes veebi vahendusel jälgitav Hõimuklubi toimub kolmapäeval, 19. oktoobril kell 17.
Eesti Keele Instituudi veebisõnastiku lõppversiooni esitlus Fenno-Ugria Hõimuklubis on nüüd järelvaadatav.
Aastail 1978–1987 käisid Kaido Kama ja bioloog Eerik Leibak manside juures ekspeditsioonidel. Mehed lindistasid hõimurahva mõtteid ja kogusid nende pärimust. Nii tulebki juttu Mansimaa oludest ja tulevikulootus(etus)est.