Ansamblid

Hõimupäevad 2020 plakat. Kunstnik Peeter Laurits

Hõimupäevad 2020 kulmineerub traditsiooniliselt oktoobrikuu kolmandal laupäeval, mil tähistatakse hõimupäeva. Sel aastal on see päev 17. oktoober ning kell 16 algab Tartus, Eesti Rahva Muuseumis meie pärismusmuusikakontsert “Tee akkuna avõõ!”

Soome-ugri rahvaste rahvalaul ja luuletajate looduslähedane, nõtke  keelekasutus annab etnoloogilise pärandi kõrval virgutavat tunnistust, et kuulume loodusrahvaste hulka. Digiajastu tehnika võimaldab soome-ugri rikkalikul traditsioonil ja ka kaasaegsel pärandil ülikiirelt ja lihtsalt levida, mis kokku loob tõeliselt avardava ja äratava kogemuse.

Digikultuuri aastale pühendatud kontserdi lavastab Kadi Haamer. Sellel lehel aga saate veidi lähemalt tuttavaks meie esinejatega.

Tasuta kontserdist teeb veebiülekande ERRi kultuuriportaal!

Kutsume kõiki sellest ühisest ja kosutavast rikkusest Hõimupäeval ERMis osa saama!


AR-GOD

eesti-udmurdi trio

  • Maria Korepanova  – laul, parmupill, trumm
    Nikolai Anisimov – laul, vihmapill
    Toivo Sõmer – kandled, mandoola, etnilised trummid

Ansambli moodustavad Eestisse õppima tulnud udmurdi muusikud-folkloristid Maria Korepanova, Nikolai Anisimov ja lõunaeesti multiinstrumentalist Toivo Sõmer. Kava koosneb põhiliselt Udmurdi erinevate piirkondade mitmehäälsetest rahvalauludest, mis on põimitud improvisatsiooniliselt soomeugri ürgsete meloodiatega. Lauluseaded on tasakaalukalt kaasaegses võtmes, sidudes selle maailmamuusika helikeelega. Nad on esinenud Viljandi Pärimusmuusikafestivalil, festivalidel Hiiu folk, Mooste Helü, Tallinn Music Week, aga ka Prantsusmaal ja Jaapanis. 2016. aastal salvestatud lugudest on ansambel välja andnud ka heliplaadi.


TREPP

mari-udmurdi-jaapani projektansambel

  • Anna Makeev – laul,
    Sakiko Ishii – kromaatiline kannel
    Pavel Kutergin – karmoška

Uus ja omapärane sulam marilanna arhailisest laulust ja küsle-mängust, jaapanlanna kandle- ning udmurdi karmoškamängust.
Anambli eestvedaja Anna Mišina-Makeev on Uurali maride seast pärit laulik, kes on kokku kasvanud oma maa iidse ja mitmekülgse laulupärandiga, mida tutvustab nii solistina kui ka koos Eesti professionaalsete muusikutega. Koostöös Eesti kandlemängija Kristi Mühlingiga on välja antud ka heliplaat.
Jaapanlanna Sakiko Ishii õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kromaatilist kannelt. Soomes, Turus toimunud V rahvusvahelisel kandlekonkursil pälvis ta elava tõlgenduse ja julge improvisatsiooni eest eripreemia.
Udmurt Pavel Kutergin on Tartu ülikooli etnoloogiadoktorant ning Eestis tegutsevate udmurdi ansamblite hoogne pillimees.
TREPP esineb Kultuurikohvikus ning pärimusmuusika kontserdil “Tee akkuna avõõ”, mille otseülekannet saab jälgida ka allolevast aknast:


MAAVÄCI

vadja ansambel

  • Jekaterina Kuznetsova – akordion, torupill, kannel
    Aleksander Sokolov – torupill, trumm
    Janika Sokolova – flööt, suupill, trummid

Narvas tegutseva Vadja pereansambli nimi tähendab tõlkes ‘maarahvas’ ning aeg-ajalt ühineb kollektiiviga ka teisi vadja juurtega esinejaid Leningradi oblastist. Ansambel esitab kogutud vadja folkloori ja kasutab väga erinevaid muusikainstrumente.
koosseis loodi aastal 2000, mil Luutsa külla asutati vadja muuseum.
Igasuvisel festivalil “Luutsa vakkavõ” esitab ansambel vadja tantsumuusikat ja vadja laule, esinetakse ka naaberkülades. Ansambel on korduvalt osalenud hõimupäevadel, piirkondlikel ingerisoome ja isuri rahvuslikel pidustusel.
Ansambli eestvedaja Katja Kuznetsova isa on pärit Kattila külast ja vadja keelt õppis Katja oma vanaemalt. Naine on veendunud, et vadjakeelse muusika kaudu elab jätkuvalt ka vadja kultuur!


PásztorHóra

Ungari folkansambel

  • Bergics András – viiul, torupill, flöödid
    furulyák Újházi Ádám – viiul, parmupill
    Szlama László – koboz, kaval, laul
    Egervári Mátyás – simbel, torupill
    Okos Gergely – trummid

2014. aastal kokku tulnud noored esitavad peamiselt Transilvaania äärealadel kõlavat moldva rahvamuusikat.
Kuna pundi liikmed musitseerivad erinevates žanrides alates vanamuusikast, jazzist kuni popmuusika ja metallini, siis liigub neid radu sujuvalt ka PásztorHóra muusika, tõestades samas, et rahvalaul võib olla nii arhailine kui ka nüüdisaegne.
Tänu omanäolisele kõlapildile ning hoogsale tantsumuusikale on nad üks armastatumaid moldva muusikat mägivaid ansambleid Ungaris. Nende debüütplaat “Ma ei unusta sind iial” (2019) võtab kokku esimesed viis tegevusaastat. Seni on nad esinenud seitsmes välisriigis ning on kaasahaaranud ka 10 000 pealise publiku.


Röntyskä

Ingerisoome folkloorirühm
Tartu Ingerisoomlaste Seltsi folkloorirühm Röntyskä on koos käinud juba üle 12 aasta. Ansambel loodi vana ingerisoome rahvatantsu- ja laulupärandi elushoidmiseks ja tutvustamiseks. Seda on tehtud nii Eestis kui ka mitmetel folkloorifestivalidel väljaspool Eestit.


Kännu Peal Käbi

eestlaste vadja ansambel

  • Eestlaulja – Milda Dailidėnaitė
    Koor – Marin Jors, Eda-Riin Leego, Britt-Kathleen Mere, Merit Müller
    Kitarrid, klahvpillid – Anti Lillak
    Kannel, flööt – Merit Müller

Ansambel loodi 2017 aasta lõpus, kui vadja keele uurija ja õpetaja Heinike Heinsoo pöördus Fenno-Ugria Noorte poole palvega salvestada mõned laulud tema korraldatavate vadja keele kursuste jaoks. Nii valitigi välja mõned laulud ja salvestati ning esineti Ge-klubis Soome-ugri tudengikonverentsi IFUSCO kultuuriõhtul. Pärast suvepuhkust 2018 selgus, et laulu- ja muusikalembeseid inimesi on noorte ridades veelgi ja ansambel kasvas üheksaliikmeliseks. Lisaks on täienenud keelte hulk – vadjale tuli seltsiks naaberkeel isuri. Vahepeal on ka seltsingust Fenno-Ugria Noored saanud täieõiguslik MTÜ Hõimulõimed.


Väike Hellero

Legendaarse rahvalauluansambel Hellero teine põlvkond alustas tegevust 1994. aastal laste folkloorirühmana. Ansambli repertuaari on läbi aja kuulunud peamiselt eesti, aga ka teiste soome-ugri rahvaste rahvalaulud, -mängud ja -tantsud, sealhulgas mitmeid lugusid suure Hellero repertuaarist. Mõned ansambli liikmeteist mängivad ka eesti traditsioonilisi instrumente: torupilli, hiiu kannelt, kannelt ja karmoškat.
Ansambel otsib vanadest lauludest ja mängudest uusi, põnevaid muusika- ja mõttemaailmu. Selleks, et avastada mineviku muusika helikeele eripära, kasutatakse õppides Eesti Rahvaluule Arhiivi helisalvestusi ja rahvalaulu-uurimusi ning eksperimenteeritakse viiside, kõla ja liikumisega.


Ošmes

Udmurdi ansambel

Tallinnas 2013 tegevust alustanud ansambli nimi tähendab tõlkes allikas. Muusikute eesmärk on hoida ja säilitada kohalike udmurtide keelt ja kultuuri, lauldes esivanemate laule. Ansambli repertuaari kuuluvad ehedad udmurdi rahvalaulud, saatepill on karmoška.
Lisaks Fenno-Ugria ja Eestimaa Rahvusvähemuste Ühenduse korraldatud üritustele nagu Etnolaat ja Hõimupäevad on ansambel Ošmes esinenud ka Soomes rahvusvahelisel Maailmaküla festivalil ja Seurasaari jaanipäevapidustustel Helsingis, Liivi Päevadel Lätis – Riias ja Ventspilsis. Eestis on kollektiiv tutvustanud udmurdi muusikat nii Mooste Elohelü’l kui ka kohalikes koolides.


Suprjadki

Narva folklooriansambel
Hiljuti oma 35. tegevusaastat tähistanud ansambel sündis Narva Muusikakooli õpetajate uusaastapeol, kus esmakordselt esitati koljadaasid (näärisandikombeid) ja jõuluennustusi.
Sellest alates on antud hulk loeng-kontserte ning eesti ja vene rahvakalendril ja perekondlikel tavadel põhinevaid muusikaetendusi, mille valmimisse on kaasatud elukutselisi lavastajaid.
Ansamblisse kuulub 11 inimest ja nad on salvestanud 6 CD-plaati, millel kõlavad eesti, isuri ja vadja laulud.
Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu (C.I.O.F.F. Estonia) omistas ansamblile kõrgema kategooria autentse folkloori esitamise alal. Ansamblist on tehtud dokumentaalfilme, teiste hulgas näiteks režissöör Arvo Iho “Marina Kuvaitseva ja üksildased naised” (2004).

Pikemalt saab ansamblist lugeda nende kodulehel.


Milles uba?

Kaunis tava tutvustada oktoobrikuu kolmandal nädalal hõimurahvaid ja nende kultuure sai alguse 1931. aastal, kuid katkes nõukogude ajal. Traditsioon taaselustati 1988. aastal ning märtsis 2011 võttis riigikogu vastu otsuse tähistada oktoobri kolmandal laupäeval hõimupäeva riikliku tähtpäevana. Nii heiskame hõimurahvaste auks ka riigilipud – sel aastal 17. oktoobril.
Hõimupäevad 2020 pakub nädala jooksul valiku soome-ugri rahvaid tutvustavaid kontserte, näitusi, konverentse, kirjandusõhtuid ja õpitubasid kõikjal üle Eesti.

Tee akkuna avõõ!*
www.fennougria.ee

Hõimupäevad on kõige olulisem soome-ugri rahvaid tutvustav ja koostööd edendav avalikkusele suunatud sündmustesari Eestis. Hõimupäevad kuuluvad rahvusvahelise folklooriühenduse CIOFF festivalide hulka.
__________________
* Vadjakeelne väljend, mis eesti keeles tähendab: tee aken lahti! Väljendi lihtsuse ja mitmetähenduslikkuse tõttu sai sellest seekordsete Hõimupäevade tunnuslause.

Print Friendly, PDF & Email