Hõimupäevad – meie pikim traditsioon

Hõimupäevad on kõige olulisem soome-ugri rahvaid tutvustav ja koostööd edendav avalikkusele suunatud üritustesari. Kaunis tava rääkida oktoobrikuu kolmandal nädalal hõimurahvastest ja nende kultuuridest sai alguse juba 1931. aastal, kuid katkes nõukogude ajal. 1988. aastal traditsioon taaselustati ning märtsis 2011 võttis Riigikogu üksmeelselt vastu otsus tähistada hõimupäeva oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud. Hõimupäeva tähistavad ka Soome, Ungari ja mõned Vene Föderatsioonis paiknevad hõimurahvad.
cropped-Finno-Ugrian-Days_9_2012_Loit_.jpg

MTÜ Fenno-Ugria Asutus on alates 1991. aastast korraldanud oktoobrikuus kogu nädala kestvaid hõimupäevi, mis on hea võimalus saada osa soome-ugri rahvaste kultuuridest. Hõimupäevade põhisündmused on traditsiooniliselt suured pärimusmuusikakontserdid Tartus, Tallinnas ja viimasel ajal ka Viljandis. Ent eri soome-ugri piirkondadest külla saabunud folklooriansamblid rändavad ringi üle kogu Eestimaa, esinedes ka koolides ja rahvamajades.

Soome-ugri rahvaid tutvustavaid näitusi, filmiõhtuid, konverentse ning muid kultuuriüritusi korraldavad hõimupäevade ajal lisaks Fenno-Ugriale veel mitmed teised kultuuriorganisatsioonid ja -seltsid.  Suur osa sündmustest, mida praegu jagub läbi kogu oktoobrikuu,  toimuvad maakondades ning need on suunatud, vastavalt hõimupäevade algsele eesmärgile just koolinoortele.


Eesmärk

Hõimupäevade algne eesmärk on olnud Eesti, Soome ja Ungari vaheline kultuuri- ja hariduskoostöö, kuid ka teiste sugulasrahvaste tutvustamine ning seeläbi oma rahvusliku eneseteadvuse tugevdamine. Praegusel ajal on hõimupäevad rohkem keskendunud Venemaa soome-ugri väikerahvaste moraalsele toetamisele, et nende keeled ja kultuur venestamise ja üleilmastumise tingimustes liiga kiirelt ei hääbuks.

Kutsume Eesti kultuuriorganisatsioone, koole ja vabaühendusi kaasa mõtlema, kuidas võiks mõne sügisese tegevuse pühendada hõimupäevale ning hõimurahvaste tutvustamisele. Selleks on mitmesuguseid võimalusi: korraldada kontserte, näituseid või kohtumisõhtuid, tutvustada kirjandust, viia läbi temaatilisi koolitunde.

Loodame, et hõimupäevast kujuneb kõikjal Eestis meeldejääv pidupäev, mis avardab meie teadmisi hõimurahvastest ning süvendab huvi rahvusliku kultuuripärandi vastu.


Hõimupäevade ajalugu ja põhjused

Alates 1928. aastast peetavad hõimupäevad on kujunenud Fenno-Ugria Asutuse olulisemaks üritusesarjaks soome-ugri rahvaste tutvustamisel ja nende omavaheliste sidemete tugevdamisel.

1931. aastal Helsingis toimunud soome-ugri IV kultuurikongressi otsusel peetakse hõimupäevi Eestis, Soomes ja Ungaris iga aasta oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel. Viimastel aastatel on ka Venemaa soome-ugri piirkondades korraldatud sellel ajal soome-ugri teemalisi üritusi.

2011. aastal võttis Riigikogu vastu otsuse, mille kohaselt on oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistatav hõimupäev riiklik tähtpäev, sel päeval tuleks heisata ka Eesti riigilipud.

Hõimupäevade aegu sugulasrahvastega kokku puutudes teadvustavad paljud eestlased tugevamini oma rahvuslikku omapära ja kuulumist soome-ugri rahvaste perre, see süvendab ka meie austust oma keele ja kultuuri vastu. Venemaa soome-ugri rahvastel aga süveneb Eestis käies ja neile osutatud tähelepanu nähes oma rahvuskultuuri väärtustamine.

Samas võimaldavad hõimupäevad mõelda end mingil määral suuremaks, laiendada kultuuri- ja keelepüramiidi alust, et me ei peaks enam nii suurel määral ümbritsevatelt suurrahvastelt üle võtma rahvuslikku identiteeti hävitavaid võõrmõjusid. Samuti arendavad hõimupäevad soome-ugri rahvaste koostööd, mis on võimaldanud paljudel soome-ugri rahvastel iseennast leida ja ellu jääda.

Print Friendly, PDF & Email