Jäta menüü vahele

Hõimupäevade arhiiv

Märkmeid aastast 1997 ja killukesi Hõimupäevade kaugemast ajaloost.

Esmakordselt peeti hõimupäevi Soomes. Aasta hiljem – jaanuaris 1929 ka juba Eestis ja Fenno-Ugria korraldusel.

1997 | 1998 1999 | 2000 | 2001 | 2002 | 2003 | 2004 | 2005 | 2006

Esmakordselt peeti hõimupäevi Soomes 1928. aasta 28. veebruaril koos Kalevala päevaga. Eestis toimusid esimesed hõimupäevad 28.-29. jaanuaril 1929 Fenno-Ugria korraldusel. IV soome-ugri kultuurikongress (1931) otsustas tähistada hõimupäevi Eestis, Soomes ja Ungaris oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel.

Eestis toimusid neil päevil kontsertaktused (nt. “Estonia” teatris või Tartu raekojas, ent ka mujal, eriti aktiivselt koolides), linnades oli näha lehvimas Eesti, Soome ja Ungari lippe. Pärast Teist maailmasõda katkes hõimupäevade tähistamine nii Eestis kui ka Ungaris ja Soomes.

Eestis taastati traditsioon 1988. aastal Eesti-Ungari Seltsi initsiatiivil. 1991. aasta oli hõimupäevade tähistamises murranguline. Sel aastal pidasid hõimupäevi juba peaaegu kõik soome-ugri rahvad, esmakordselt ka Venemaa soomeugrilased. Samast aastast on hõimupäevade peakorraldajaks Eestis Fenno-Ugria. Korraldatakse rohkesti hõimuteemalisi kontserte, näitusi, loenguid ning toimub iga-aastane hõimurahvaste folkloorikollektiivide ringsõit mööda Eestit.