Jäta menüü vahele
publik kinosaalis

Filmiprogramm


Kino Artis

Soome-ugri filmifestivali FUFF valikkava I

Valik Võrumaal Tsiistres juba teist korda toimunud ning üha populaarsust koguvalt soome-ugri filmifestivalilt FUFF. Esimeses valikus on erinevate sugri rahvaste lühifilme eri žanrides: animafilmid „Komi legend maailma loomisest“ ja „Tüdruk kuu peal“, eksperimentaalfilme nagu „Urso küla vägi“, aga ka udmurdi poeetiline dokumentaalfilm „Teise kalda uned“ jm. Samas programmis esilinastub ka eestlaste tehtud värske teatridokumentaal „Tere, Kazõm“ (rezhissöör Kristo Viiding).

Soome-ugri filmifestivali FUFF valikkava II

Seanss kannab nime „Karupeied – muusikavideo või dokument?“. Tänavuse FUFFi kavast näidatakse ungarlase György Halmy vormikirjut dokumentaalfilmi „Karupeied“ (2006) ja pärast seda lõike Lennart Meri ja Ago Ruusi 1985. ja 1988. aastal Agani jõe ääres filmitud handi karupeiete materjalist, mida kasutati ka dokumentaalfilmides „Kaleva hääled“ ja „Toorumi pojad“. Sellest algmaterjalist on kavas koostada umbes 4-5 tunnine uus dokumentaalfilm. Avatud arutelu mõlema filmi materjalikasutuse teemal.

Tallinna Ülikooli Nova maja (BFM) 307. auditooriumis, arutletakse samal teemal edasi ümarlauavestluses „Rituaal ja rituaali filmimine“ maineka ungari antropoloogi Mihaly Hoppáli juhatusel.

„Punane jää. Jugra hantide saaga“ (2010)

Handi kirjaniku Jeremei Aipini romaani “Jumalaema verisel lumel” põhjal Venemaal Jugra-filmis valminud mängufilm “Punane jää. Jugra hantide saaga” kõneleb hantide ja metsaneenetsite vastuhakust nõukogude korra vastu, mis ajaloos on tuntud kui Kazõmi sõda.Film põhineb reaalsetel sündmustel ja räägib Kazõmi jõe hantide ülestõusust 1930. aastatel. Film algab enne 1917. aasta revolutsiooni hantide pulmaga, abielluvad kohaliku vaimuliku tütar Vera ja handi noormees Andrei. Tüdruku tegelik armastatu Ilja aga lahkub külast. Venemaa 2010.

„Sampo. Päevad, mil maa külmus“ (1959)

Külma sõja aegne näide suhete soojenemisest kapitalistliku, kuid sõbraliku Soome Vabariigi ja NSV Liidu vahel. Mosfilmi ja Suomi-Filmi ühistoodangu inspiratsiooniallikaks on „Kalevala“. Soveksportfilm levitas filmi toona küllalt paljudes maades, Ameerikas jooksis see 20 minuti võrra lühendatult ja pealkirjaga „Päevad, mil maa külmus“. Ootame külla Annikki osatäitjat Eve Kivi.

Kino SuperNova (BFM)

„Karu süda“ (2001)

„Lõikuspüha“ (2015)

Tallinna Ülikooli Nova maja (BFM) III korruse auditooriumis nr 307 ümarlaud teemal „Rituaal ja rituaali filmimine“. Arutelus osaleb tunnustatud ungari antropoloogi Mihaly Hoppál.

„Valge põhjapõder. Nõia armastuslugu“ (1952)

Tartu Genialistide Klubi

Valik soome-ugri animatsioone ja dokumentaalfilme

Udmurdikeelne noorsookomöödia „Maasikad-muulukad“ (2001)

Saamikeelne ajaloodraama „Kautokeino mäss“

Eesti Rahva Muuseumi näitustemajas

Jutu- ja filmiõhtu „Ekspeditsioonid soome-ugri rahvaste juurde”. Aleksei Aleksejevi film „Lõikuspüha“. Ühel varasuvel käisid vepslaste juures Eesti Rahva Muuseumi filmitegijad Indrek Jääts ja Maido Selgmäe. Ekspeditsiooni sihiks oli koguda materjali dokfilmiks, mis vaatleb Vepsamaad 50 aastat pärast seda, kui seal käisid eesti etnograafid Ants Viires ja Aleksei Peterson. Filmitegijate sihiks oli külastada samu paiku, et uurida, mis on jäänud samaks, mis muutunud.

Õhtu teises pooles linastub mari filmimehe Aleksei Aleksejevi etnograafiline dokumentaalfilm  „Lõikuspüha“, mis tutvustab Tatarstanis elavate marilaste kodumaad ning mari põllumehe tähtpäevi. Tatari marid tähistavad lõikustänupüha iga aasta 2. augustil. Sel päeval toovad marid aiasaadusi ja põlluande, mis asetatakse pühitsetud lauale. Pärast lõikuspüha jagatakse  toodud toiduained abi vajavatele vanuritele, suurperedele või teistele, kelle toidulauda need rikastavad. Nii jutustavad armastusega kingitud aiasaadused nähtaval viisil lugu mari jumala headusest ja lahkusest.

Filmi esitlusel teeb kaasa Tatarstani maride ansambel Kna Vel. Üritus on tasuta.

Dokumentaalfilmid Kirovi oblasti udmurtidest

Ingerisoome filmipäevad. Valik Soome telekanali YLE toodetud ajaloo- ja kultuuridokumentaalidest. Korraldaja: Tartu Ingerisoomlaste Selts. 

„Hävitettyjen kirkkojen kansa“

(Yle-TV1 Asianohjelmat 1988, rež Heikki Ellonen, Matti Kaukonen, 30 min)

Film räägib Eesti luterliku kiriku juurde kuuluvast Puškini  kogudusest. Kogudus on soomekeelne, kuna sinna kuuluvad Leningradi oblastis asuvad ingerisoomlased. Vesteldakse koguduse liikmete ja õpetajatega, mis annab hea ülevaate nende elust nii kirikukoguduse liikmeina kui ka oma koduste majapidamiste alalhoidjatena.

„Lumiäidit. Paluu Inkerinmaalle“

(Yle-TV1 1999, rež Heikki Ellonen,  30 min)

Film on austusavaldus sitketele, eakatele naistele. Kuidas elatakse Kesk-Ingeris südatalvel 90-ndate lõpus? Kas elab seal veel üle 90-aastane Mari Kuortti, kellega režissöör Heikki Ellonen oli Ingerimaal  8 aastat tagasi kohtunud? Vestlustes ingeri naistega meenuvad teemad evakuatsioonidest, tagasitulemistest Nõukogude Liitu. Talvine matk Ingerimaale, jutud ja kohtumised keset lund ja pakast elavdavad filmitegija mälestusi ka oma emast.

Filmidele järgneb vestlusring ja väike teepaus

Röntyskä

(Gosteleradio, Moskva, TV-Ohjelma 2, Tampere 1986, rež Lisa Hovinheimo, 30 min)

Film tutvustab Põhja-Ingeri meeleolukaid laulutantse röntyskäid. Röntyskä-pärimust on alal hoidnud rühm ingerisoome naisi Rappula külast. Filmis saavad sõna ka rahvakultuuri uurijad Pertti Virtaranta ja Eino Kiuru ning ingerisoome tantsude koguja ja õpetaja Viola Malmi. 

„Jää hyvästi, Inkerinmaa“

(Yle asia 2013, rež Antti Halinen, Maija Kaipanen, Marko Lönnqvist,  57 min)

Ingerisoomlaste elukohavahetus  Soome on lõppemas. Mis on ingerlusest alles? Kes me oleme? küsivad ingerisoomlased ise – ingerlased, soomlased, venelased? Filmis on vestlused nii ingerisoomlastega tavakodanikena kui ka nendega, kes on töötanud Peterburi Ingeri Liidus ja ingerisoome koguduse eestvedajatena või tegelenud ingerisoome teemadega laiemalt Eestis ja Soomes.

Filmile järgneb vestlusring ja väike teepaus

„Juuria etsimässä“

(Yle-TV1 Asianohjelmat 2005, rež Ritva Kivelä, Riikka Takala, 27 min)

Viiskümmend aastat varjul olnud saladus paljastus Simo Salole, kui ta sai teada, et olles soome perre lapsendatud on ta päritolu järgi ingerisoomlane. Tee otsingutel jõudis Eestisse, kus leidusid vend ja õde. Dramaatiline ja samas soe lugu otsingutest oma elus ja leidmistest.