Jäta menüü vahele
05.02.2021

Fennougristika suurkuju Paul Alvre 100

Alljärgnevalt teeme pikema ülevaate meie rahvusliku fennougristika suurmehe, Tartu Ülikooli professori Paul-Johannes Alvre elust ja tööst.

Käesoleva aasta alguses möödus 100 aastat meie rahvusliku fennougristika suurmehe, Tartu Ülikooli professori Paul-Johannes Alvre sünnist. Alljärgnevalt teeme pikema ülevaate mehe elust ja tööst.

Paul Alvre (aastani 1937 Simenson) sündis 3. jaanuaril 1921 Tartus, käsitöölise perekonnas. Ta lõpetas 1941. aastal Hugo Treffneri Gümnaasiumi ning alustas samal aastal Tartu Ülikoolis eesti keele ja sugulaskeelte õpinguid.

Soomepoisi mälestused

Paul Alvre võitles 1941 aastal major Kure üksuses, oli Omakaitses ja lennuväe abiteenistuses. Soome mereväkke astus ta augustis 1943, lõpetas Meresõjakoolis ohvitseride kursuse, teenis miinitraaleril.

1943. aastal põgenes ta Soome ning aastail 1943–1944 võitles Soome mereväes. 1944. aastal tuli ta koos teiste soomepoistega tagasi Eestisse ning osales võitluses vene okupantidega. Samal aastal läks Alvre jälle Soome ning lõpetas 1946. aastal Helsingi Ülikooli. Aastail 1946–1948 töötas ta eesti keele lektorina Jyväskylä Pedagoogilises Kõrgkoolis.

1948. aastal nõudis Venemaa sõjas Soome poolel võidelnud eestlaste, ingerlaste ja karjalaste, sealhulgas nimeliselt ka Paul Alvre väljaandmist, mida Soome tegigi. Kuid Paul Alvrel õnnestus venelaste vangirongilt põgeneda.

Eesti rahvusringäälingu arhiivis on kaheosaline soomekeelne saade, kus  Paul Alvre meenutab oma soomepoisi minevikku.  Intervjueerib Leini Mägi, saate toimetas Jüri Vilosius. Saade oli eetris 15. jaanuaril 1993.

Paul Alvre oli Helsingi Ülikooli audoktor, Soome-Ugri Seltsi auliige ning mitme teise rahvusvahelise teadusseltsi välisliige. Teda on autasustatud Valgetähe IV klassi (1998) ja Soome Valge Roosi I klassi rüütliristiga (2002).

Inimlik õpetaja

40 koostööaasta jooksul ei kuulnud Kolleegid Paul Alvret kordagi kurjustavat, kurtvat ega nurisevat ei olude, inimeste, ilma ega tervise üle. Kunagi ei kaotanud ta enesevalitsust. Ühestki ülesandest ülikoolis ei püüdnud ta keelduda. Tema kodu uksed olid omainimestele lahkesti valla, eriti idapoolsetest soomeugrilastest õppuritele, kes olid ju oma kodust kaugel ja kes teda ta isaliku hoole pärast ka väga hindasid. Kõiki asju talitas professor Paul Alvre tasa ja targu, välise kenitlemiseta. Samal ajal oli ta nõudlik, seda ennekõike enese suhtes. Tema töövõime oli imetlusväärne. Tartu Ülikooli fennougristid on kaotanud hea kaaslase, Eesti fennougristikateadus ühe oma suurmeestest, Eesti Vabariik väärika ja teeneka kodaniku.

Aastast 1948 töötas ta Viljandi keskkoolides eesti ja ladina keele õpetajana. Ühtlasi tegi ta intensiivselt teadustööd, mille tulemusena kaitses 1966. aastal Tartu Ülikooli juures ülimahuka üksikasjalise doktoriväitekirja „Morfologis-äännehistoriallinen tutkimus monikkovartalon muodostuksesta suomessa verrattuna sukukieliin”.

Aastail 1968–1970 oli Paul Alvre Tartu Ülikooli soome-ugri keelte kateedri õppejõud ja 1970–1993 professor, kateedrijuhataja pikaajaliste välislähetuste ajal korduvalt tema kohusetäitja ning 1988–1992 soome-ugri keelte laboratooriumi juhataja. 1993. aastal nime- tati ta emeriitprofessoriks, kellena jätkas aktiivset uurimis- ja õpetustööd. Ta oli aktiivselt tegev soomepoiste Eesti ühenduses.

Paul Alvre suri 87. eluaastal.

Teadustööd  ja keeled

Paul Alvre uuris nii eesti keelt kui ka teisi läänemeresoome keeli, samuti kaugemaid soome-ugri ja samojeedi keeli. Ta oli väga produktiivne ja ideederikas autor, kes on avaldanud üle 600 teadustöö. Sagedasti oli tal esinemisi kongressidel ja konverentsidel.

Tartu Ülikoolis luges Alvre peamiselt soome kirjakeele ajalugu, ajaloolist morfoloogiat, fraseoloogiat ja semantikat, vadja keelt, läänemeresoome keelte kõrvutavat grammatikat ning uurali keelte morfoloogiat ja leksikat. Suur oli tema panus soome ja teiste läänemeresoome keelte asjatundjate ettevalmistusse Tartu Ülikoolis. Tema juhendamisel valmis arvukalt üliõpilastöid, sealhulgas 15 väitekirja.
Erilist tähelepanu pühendas Paul Alvre oma emakeele käsitlemisele, sageli laiemal soome-ugri taustal, näiteks „Kas põranda ja põrmu kaudu Permi?” (KK 1981).

Rohketest eesti keelele pühendatud kirjutistest mainitagu vaid mõnda:

Ta tegeles ka Eesti kohanimedega:

Mitmes kirjutises vaadeldakse eesti vana kirjakeele küsimusi, näiteks:

Paul Alvre oli huvitatud ka morfosüntaksi probleemidest, millest annavad tunnistust kirjutised:

Tal oli oluline roll ladina-eesti-vene meditsiinisõnaraamatu koostamisel, mille käsikirja toimetamisele lisaks täiendas ta teost rahvatarkustega ning kirjutas selle jaoks ka lühikese ladina grammatika.

Paul Alvre üks olulisi huviobjekte olid soome keele küsimused, mille mitmekesisest käsitlusest võiks nimetada artikleid:

Ta koostas ka mitu, enamasti mahukat soome keele alast õppevahendit eestlastele, näiteks

Tähelepanu jagus ka teistele läänemeresoome üksikkeeltele, näiteks:

vepsa keelele

vadja keelele

liivi keelele

Kõrvutatud on kaht või enamat keelt omavahel:

Palju artikleid käsitleb kaugemaid uurali keeli ja samuti uralistika üldproblemaatikat, näiteks

Nii kõigi kui ka üksikute soome-ugri keelte kohta koostas ta ka õppevahendeid:

Käsitlust leidsid ka uurali keelte suhted teiste keeltega:


Allikas: Ago Künnap / Keel ja Kirjandus 1/2009