Tatyana Alybina doktoriväitekirja kaitsmine


Sündmuse detailid


Reedel, 10. novembril kell 14.15
Tartu ülikoolis (Ülikooli 18-140)

Tatyana Alybina kaitseb kultuuriteaduste instituudi nõukogu ees  doktoriväitekirja “Трансформация марийской религиозной традиции в постсоветский период” (“Mari religioossete traditsioonide muutused nõukogujärgsel ajal”) filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks etnoloogia erialal. 

Juhendajad:
prof Art Leete, Tartu ülikool
prof Galina Purõnõtsheva, Volga riiklik tehnoloogiaülikool (Venemaa)

Oponendid:
dr Eva Toulouze, Tartu ülikool, INALCO
dr Tatiana Minnijakhmetova, Innsbrucki ülikool (Šveits)

Kokkuvõte:
Animistliku religioosse kultuuri eksisteerimine 21. sajandil näitab mütoloogilise maailmapildi püsimist tänapäevases ühiskonnas. Teostatud uurimus tõestab, et mari usutraditsioonides on säilinud seos traditsioonilise maailmapildi ja rituaalse praktikaga, mis võimaldab kasutada mari religiooni etnilise identiteedi ühe koostisosana. Ühiskondliku arengu murranguhetkedel lülitatakse etniline usund vaimse praktikana ühiskondlik-poliitilise arengu voogu ja see tugevdab usku ideeliselt rahvusliku taassünni protsessis. Mari religioosne traditsioon täidab jätkuvalt rolli rahva identiteedi ülesehitamise toena ja rahvuslik omapära jääb seotuks vaimse kultuuri väärtustega. Tänapäeval ilmneb mari religioosne liikumine eelkõige Mari traditsioonilise religiooni “Mari kumaltõš” (MTR) organisatsiooni tegevuse kaudu. Organisatsiooni juhid mõjutavad mari religioosse traditsiooni kontseptsiooni arengut. Ajakirjandusliku kajastuse kontekstis esinevad palvuste korraldajatena mari usu kogukonnad ja ühendusse kuuluvad ohvripapid. Uurimistöö algfaasis esitasin hüpoteesi, et mari religioosne traditsioon on otseselt sõltuv regiooni poliitilisest ja ühiskondlikust olukorrast. Eeldasin, et hooajaliste ja olmerituaalide traditsioon kaotab ajapikku väärtust tänapäevase külaühiskonna jaoks. Osalusvaatluse meetodi rakendamine võimaldas tuvastada mari usuliikumise teise osapoole – animistlike palvuste elava traditsiooni. Ekspeditsioonidel kogutud materiaali analüseerimine näitab, et kohalikud palvetamise praktikad jäävad konservatiivsemaks, järgides patriarhaalsemaid traditsioone. Liikumise üksikute liidrite poliitika või sotsiaalse keskkonna tingimused (nagu usuvastane propaganda või “paganliku taassünni” lained) loomuliku külaanimismi kihistust oluliselt ei mõjuta. Samas tuleb tunnistada, et välised asjaolud siiski mõjutavad kaudselt animistlikku maailmataju ja rituaalset praktikat. Muutused külaanimismi arengus toimuvad sõltuvalt tavade järgijate maailmavaatest, sest usulised ettekujutused arenevad ümbritseva tegelikkuse tingimustes. Praeguseks hetkeks on need tingimused määratud polükonfessionaalse multikultuurilise keskkonna, spetsiifilise poliitilise süsteemi, sotsiaalsete ja ökoloogiliste probleemide, linnastumise ja üldise globaliseerumisprotsessi poolt.

Korraldaja:
Hille Roots
TÜ_logod_17122015_horisontaal_est_sinine
Sündmuse kategooria:
Print Friendly, PDF & Email