Nikolai Anisimovi doktoriväitekirja kaitsmine


Sündmuse detailid


Reedel, 10. novembril kell 12.15
Tartu ülikoolis (Ülikooli 18-140)
Nikolai Anisimov kaitseb doktoriväitekirja “Диалог миров в матрице коммуникативного поведения удмуртов” (“Maailmadevaheline dialoog udmurtide kommunikatiivse käitumise maatritsis”).

Juhendajad:
vanemteadur Madis Arukask, PhD, Tartu Ülikool
dotsent Galina Gluhova, Udmurdi Riiklik Ülikool (Venemaa)

Oponendid:
Dr Aado Lintrop, Eesti Kirjandusmuuseum
Dr Jelena Popova,  Udmurdi Ajaloo, Keele  ja Kirjanduse Instituut (Venemaa)

Probleemi kirjeldus
Udmurdi kultuur on erakordselt rikkalik: tegu on kaasaegse kultuuriga, mille juured ja omanäoline maailmavaade on väga sügavad ja tugevad ning avalduvad udmurtide argipäevaelus. Kuigi Eestis on soome-ugri kultuure uuritud juba pikalt ja sealhulgas ka udmurdi kultuuri, pole viimane seni laialdaselt tuntud.

Väitekiri on pühendatud suhetele surnute ja elavate maailma vahel udmurdi traditsioonilises kultuuris ruumiliste ja ajaliste representatsioonide kontekstis. Võttes näiteks sünni ja surmaga seotud pererituaalid vaatles autor udmurtide sakraalset ja argist kommunikatiivset käitumist. Sünd ja surm annavad täpse pildi maailmade koostoimest, kajastades udmurtide arhailist maailmataju. Just nendel kriitilistel perioodidel muutuvad argiaeg ja -ruum sakraalseks ning motiveerivad kommunikatsiooni üksikisiku ja kogukonna tasandil teispoolsusega: kogu ümbritseva (esemed, nähtused, inimesed jne) tähenduslikkus suureneb siirderiituste käigus. Mütoloogiliste representatsioonide kohaselt muutub ühiskonna ja järelikult kogu maailma struktuur. Isiku sünd ja surm tugineb maailmade läbitavuse kontseptsioonil (vastsündinu tuleb teisest maailmast aga surnu lahkub sinna), eeldades sakraalset kontakti teisepoolsuse ja selle asunikega. Uurimus rajaneb autori aastakümne vältel läbi viidud välitöödel, arhiiviallikatel ning teaduskirjanduse andmetel.

Tulemus ja kasutegur
Käesolev uurimus avas udmurdi kultuuri uusi tahke (terminoloogia, rituualne praktika, mütoloogilised representatsioonid), mida polnud varem puudutatud ega põhjalikult käsitletud. Autori sõnul aitas rikkalik aines kaasa ning avas uusi perspektiive mitte ainult udmurdi kultuuri uurimisele, vaid ka udmurdi rahva pärimuse säilitamisele ja fikseerimisele.
Paljudele uuritud nähtustele leidis autor paralleele nii soome-ugri keelkonnas kui Euroopas ja Aasias laiemalt ja see annab antud tööle laiema geograafilise mõõtme ning võimaldab hinnata edaspidise teadustöö perspektiive.
Toetudes erinevatele etnokommunikatiivsetele ning etnopsühholoogilistele näidetele oma välitöödelt, analüüsis autor udmurtide kommunikatiivse käitumise maatriksit ”maailmade dialoogi” raamistikus. Kogu uurimuse ulatuses keskendus ta tänasele olukorrale ning kajastas lokaalseid ja põlvkondadevahelisi variatsioone kommunikatsioonis teispoolsusega. Olulisel kohal on refleksiivne kogemus, mis dissertatsiooni materjalides kajastub.
Uurimuse kasu seisneb selles, et välitöö materjalid viidi laiemasse teaduslikku ringlusesse, väitekirja materjalide põhjal koostatakse udmurdi mütoloogia sõnastik ning udmurtide käitumise stereotüüpide süstematiseerimine pakub võimalust järgmisteks teadustöödeks.

Korraldaja:
Kultuuriteaduste ja kunstide instituudi koordinaator Hille Roots
TÜ_logod_17122015_horisontaal_est_sinine
Sündmuse kategooria:
Print Friendly, PDF & Email