Fotod: Marimaa naine tegi oma kodust muuseumi Georg Otsale, kes päästis ta surmast

MAALEHT: Marimaa pealinnas Joškar Olas elab kogu elu Georg Otsa lummuses püsinud endine meditsiiniõde Polina Tšistjakova, kes oma kodu omalaadseks varamuks muutnud. Homses, 19. märtsi Maalehes ootab lugejad suur ja pikk artikkel sellest, kuidas Georg Ots oma lauluga Polina Ivanovna elu päästis ja…

Fenno-Ugria kutsub üles tutvuma soome-ugri rahvaste tegemistega

Fenno-Ugria annab märku, et meie kontorist (Pärnu mnt 28-9) saab osta mitmeid trükiseid, millega tasub enne VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressi tutvust teha.  ERMi teadur Indrek Jäätsi raamatut „Ekspeditsioonid läänemeresoome muinasmaale. Eesti etnograafide vepsa välitööde päevikud (1962-1969). Raamat on siin müügil…

Eesti Rahvusringhäälingu segakoor sõidab mari laulupeole

Suvel, 12. juunil toimub Mäemari rajoonis, Kogosola  (Troitsko-Posad) küla väljakul IX mari laulupidu “Peledõš Aio”, kuhu sõidab ka Eesti Rahvusringhäälingu segakoor. Iga laulupeoga on nii esinejate kui ka publiku arv kasvanud, tänavu on peole oodata üle 5000 peatvaataja.   Juba traditsiooniks…

Mari rahva kongress koguneb aprillis

Aprillis toimub mari rahva XI kongress, kus valitakse ka mari delegatsioon VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressile. Kõikjal Mari Vabariigis, aga ka mari diasporaa seas toimuvad delegaatide valimised. Konkurents ühele saadiku kohale on päris tihe ja selle üle võib ainult head meelt…

Tatarstani marid taotlevad marikeelseid telesaateid

Tatatarstanis elavad marid, kes muidu marikeelseid telesaateid ei näe, pöördusid Vene Riigiduuma poole ettepanekuga toetada marikeelsete telesaadete vahendamist ka Tatarstanis.  Varasemalt on seda nõudnud mari kogukonnad Sverdlovski oblastis, Udmurtias ja Baškortostanis. Probleemiks on, et ligi pooled maridest elavad väljaspool Mari…

Mari folklooril põhinev turismimarsruut kuulutati Mari Vabariigis parimaks

Peredele välja töötatud teekond koos giidiga Mari muinasjutumuuseumis “Külas Yushto Kugyza” tunnistati parimaks turismimarsruudiks Mari El Vabariigis. Marsruut sai Mari El Turismijuhi konkursi võitjaks. Konkursi viisid läbi vabariigi spordi-, turismi- ja noorsoopoliitika ministeeriumi spetsialistid. Lugege lähemalt siin (nazaccent.ru, 20.02.2020).

Lahkusid kaks mari kultuuriaktivisti

Jaak Prozes: Oleme väga kurvad, sest mõlemad lahkunud Moskva mari kaasmaalaskonna juhid olid suured Eesti sõbrad, kartmatud oma rahva keeleliste ja kultuuriliste huvide eest seisjad. Meid nad aitasid heade nõuannetega ja olid omamoodi Mari-Eesti kultuurisillaks. Paljud mari folklooriansamblid jõudsid tänu…

Soome-ugri kultuuripealinn on tänavu Miškan

Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes kirjutas lähemalt selle aasta soome-ugri kultuuripealinn Miškanist, mis asub Baškortostanis. 6. jaanuaril anti Soome-ugri kultuuripealinna tiitel pidulikult üle Miškani ( vene k. Miškino) asulale, mis on Baškortostanis elavate idamaride suurim keskus. Kokku elab rajoonikeskuses üle 6000…

FOTOD BAŠKIIRIAST | Marikeelne Miškino küla sai soome-ugri maailma kultuuripealinnaks

Rein Sikk Maalehest kirjutas, et Eestist 2300 kilomeetri kaugusel asuvas 6000 elanikuga Miškino külas algas soome-ugri kultuuripealinna aasta, Eestit esindas avapidustustel Rieka Hõrn Setomaalt.   Baškiirias asuv 6000 elanikuga Miškino küla alustas tegevust 25miljonilise soome-ugri maailma kultuuripealinnana. Selle kinnituseks anti neile üle kultuuripealinna sümbol-lind, mis rändab…

Kuidas mari kirjakeele päev sai riiklikuks tähtpäevaks

10. detsembril Mari Vabariigi elanikud ja kogu mari maailm tähistavad Mari vabariiklikku tähtpäeva – Mari keele päeva (Marij tiište ketse). Tänu kellele aga tähistame mari kirjakeele päeva kui riiklikku tähtpäeva. 1775. aastal ilmus Sankt-Peterburis esimene mari keele grammatika nimetusega „Kirjutised,…

Udmurdimaa marid autasustasid Albert Razinit

7. detsembril toimus Ižkari (Iževsk) Rahvaste sõpruse majas Udmurdimaal elavate maride rahvuskultuuri autonoomia aruande- ja valimiskoosolek. Koosolekul otsustati tunnustada Albert Razinit postuumselt Ilja Tokmurzin-Lomberski preemiaga. Kogunemisel kuulati ära autonoomia töö araunne, toimusid esimehe ja revisjonikomisjoni valimised. Samuti valiti delegaadid 2020….

Hõimurahva hiiepalvuse ajatu foto võitis Hiite kuvavõistluse peaauhinna

Rahvusvahelise hiite kuvavõistluse 1000 euro suuruse peaauhinna võitis Aleksei Nasõrovi foto Marimaal toimunud ühispalvusest. Lummaval ja ajatuna tunduval must-valgel kuval on näha hiiemetsas põlvitavaid ja seisvaid inimesi. Võidupilt jäädvustati soome-ugri tänavuses kultuuripealinnas Marimaal Mokri rajooni Untšo (vn k Šorunža) küla…

PRESSITEADE: Tallinna ülikoolis avatakse soome-ugri rahvaste iseseisvusest ja autonoomiast kõnelev näitus

Neljapäeval, 14. novembril kell 16 avatakse Tallinna Ülikooli Mare maja II korrusel, Tallinna galeriis (Uus-Sadama 5) unikaalse fotomaterjali põhjal koostatud teabenäitus „Kellele iseseisvus, kellele autonoomia. 100 aastat soome-ugri iseolemist“, mis käsitleb eestlaste ja meie hõimurahvaste autonoomiate ning iseseisvuse kujunemist saja…

Kuidas eriti tuliselt olemas olla?

Kirjanik Jürgen Rooste kirjutab oma kogemustest ja läbielamistest hõimupäevade kirjandussündmuste läbiviimisel. Kolmapäeval, 30. oktoobril kell 18 toimus Kirjanike Majas Tallinnas soome-ugri kirjanduslik kolmapäev nimega „Smugriluuleralli. Luule ja muusika“. Samal päeval kell 21 kogusid kirjanikud hõimukabareeks Kalamaja klubis Heldeke. Neljapäeval, 31….

Mari ja Udmurdi vabariik tähistavad omariikluse 99. aastapäeva

4. novembril tähistavad Mari vabariik ja Udmurdi vabariik omariikluse 99. aastapäeva, sel päeval 1920. aastal moodustati mari ja votjaki (udmurdi) autonoomsed oblastid. Peamiselt toimuvad tähtpäeva puhul spordivõistlused, pidulikud üritused, kontserdid ja koosviibimised. Vabariikide juhid korraldavad pidulikke vastuvõtte. Tänavu on pidustused…

PRESSITEADE: Soome-ugri kirjanikud teevad hõimupäevadel kummarduse väikestele põliskeeltele

Sellel nädalal toimub hõimupäevade raames rida kirjandussündmusi, mis on pühendatud ÜRO põliskeelte aastale! Sündmuste eesmärk on juhtida tähelepanu sellele, et soome-ugri keeled on elujõulised, kui neis mitte ainult ei räägita, vaid ilmub ka kirjandusteoseid. Fenno-Ugria Asutuse kauaaegne töötaja ning kirjanik…

Hõimupäevi tähistati ka Soomes

20. oktoobril 2019 toimus hõimupäevale pühendatud VI Sugrifest Laikku kultuurikeskuses, mille korraldaja oli Tampere linna kultuuriosakond koos eestvedaja Soome-Vene Seltsiga. Soome-ugri kultuurikava oli mitmekülgne ning esinejaid kaugelt ja lähedalt. Kõlasid handi, karjala, mari, mordva, saami, udmurdi jt rahvalaulud ja eesti…

PRESSITEADE: hõimurahvaste programm tunnustab soome-ugri rahvusteadlasi

PRESSITEADE: Hõimurahvaste programmi nõukogu otsustas 2019. aasta rahvusteaduste auhinnad anda uurali rahvaste rahvusteaduste alase teadustöö kategoorias Nikolai Anisimovile monograafia ««Диалог миров» в матрице коммуникативного поведения удмуртов» / „Maailmadevaheline dialoog udmurtide kommunikatiivse käitumise maatritsis“ (Tartu 2017) eest; uurali keeltes avaldatud teadustöö…

Selle aasta hõimupäevad kutsuvad mõtisklema põliskeelte olukorra üle

2019. aasta on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks põliskeelte aastaks ning seetõttu on hõimupäevad seekord pühendatud põliskeeltele, et tõsta teadlikkust ohustatud keelte olukorrast ning neid rohkem väärtustada. Maailmas kõneletavast 7000st keelest on ohus rohkem kui kolmandik ehk 2680 põliskeelt. Ka enamik…

Marimaal toimusid parlamendi valimised

8. september oli Venemaal kuulutatud Ühtseks valimispäevaks. Lisaks kuberneride valimistele, valiti ka kohalikke omavalitsuste uued parlamendid ja muud esinduskogud kogunisti kolmeteistkümnes regioonis, nende seas ka Mari Vabariigis. Erinevalt Moskva linnavolikogu valimistest, jäid Mari Vabariigis toimunud valimised üldsuse silmis kõrvalteemaks. Siiski…

TÜ Rahvakunstiansambel käis Marimaal linna päeva tähistamas

Marimaa pealinna Joškar-Ola elanikud ja külalised tähistasid 10. augustil linna päeva. Sel aastal möödus Mari Eli pealinna asutamisest 435 aastat. Festivalil toimusid kontserdid, tantsuetendused, vabaõhuetendused ja töötoad. Eestit käis sündmusel esindamas Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel, kes osales esinejate rongkäigul ning astus…

Mari ansambel Kakshan Sem astus üles Kihnu Mere Peol

Juuli teisel nädalavahetusel, 12.-14. juulil toimus Kihnu sadamas Kihnu Mere Pidu, sel korral juba 10 korda. Sündmusel esines ka Marimaa kuulus folklooriansambel Kakshan Sem. Fenno-Ugria uuris sündmuse korraldaja Mare Mätaselt, kuidas maridel sündmusel läks.    Fenno-Ugria: Mis sündmus on Kihnu…

Fenno-Ugria kutsub mari keele ja kultuuri tundi ning mari sangari päeva hõimuõhtule Tallinnas ja Tartus   

26. aprillil tähistatakse maride rahvuspüha – mari sangari päeva. ÜRO põliskeelte aasta puhul toimuvad sel nädalal seetõttu mari keelele ja kultuurile pühendatud sündmused. Teisipäeval, 23. aprillil kell 17:15 toimub Fenno-Ugria ruumes (Pärnu mnt 28-9, Tallinnas) mari keele ja kultuuri tund….

Mari Ušem (Mari Liit) arutab mari rahva arengustrateegiat

29. märtsil toimus ühiskondliku organisatsiooni Mari Ušem (Mari Liit) nõukogu istung, mille käigus määrati kindlaks, kuidas viia läbi 20. aprillil 2019 Marimaa pealinnas Joškar-Olas konverents, kus kavatsetakse arutada mari rahva arengustrateegiat puudutavaid küsimusi. Marimaa naabruses asuvas Tatarstanis töötati taoline arengustrateegia…

Marimaa aktivistid asutasid uue ühiskondliku liikumise

Marimaa poliitikud ja ühiskonnategelased teatasid uue ühiskondliku liikumise Muutuste Eest asutamisest. Liikumise kaasesimeesteks said erakonna Kodanike Platvorm kohaliku haru endine juht Andrei Smõšljajev, ärimees Vjatšeslav Vorontsov ning ettevõtja ja ühiskonnategelane Igor Kudrjavtsev.   Liikumise asutamiseks korraldatud kokkutulemisel iseloomustas Kudrjavtsev Marimaa…

Mari teatrimees Vassili Pektejev tähistas sünnipäeva

26. jaanuaril tähistas oma 65. sünnipäeva Mari vabariigi M.  Šketani nimelise rahvusteatri kunstiline juht Vassili Pektejev. Pektejev on huvitava saatusega ja andekas mees, keda aastail 1992-2000 valiti mitu korda Mari Rahva Kongressi esimeheks ehk onjožaks. Sel ajal korraldas ta aktiivselt soome-ugri…

Marimaal algasid soome-ugri kultuuripealinna üritused

10.-11. jaanuaril toimusid Marimaal soome-ugri kultuuripealinna 2019 avasündmused. Soome-ugri kultuuripealinna tiitlit kannab sel aastal  valdavalt mari rahvusest elanikkonnaga Morki rajoonis asuv Untšo (Šorunža) küla. Esimesel õhtul korraldati pealinnas Joškar-Olas asuvas Mihhail Šketani nimelises Mari rahvusteatris pidulik avatseremoonia, kus riigipea Aleksandr…

EV 100: Eesti filmid Marimaal

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul viib MTÜ Soome-Ugri Filmifond aasta lõpus Venemaale valiku viimastel aastatel Eestis valminud anima- ja mängufilme. Eesti filme saab nautida nii Mari El vabariigi pealinnas Joškar-Olas kui ka väiksemates külakoolides ja -kultuurimajades. Filmiekspeditsioon Marimaale toimub 21….

10. detsembril tähistati mari keele päeva

Juba kuuendat korda korraldati Mari Vabariigis mari keele päeva tähistamiseks mari keele etteütlus. Etteütlusе oli ette valmistanud Mari Riikliku Ülikooli rahvuskultuuri ja kommunikatsiooni instituut. Enne etteütlust toimus viktoriin mari keele tundmisest ning loeti ette mari keele päeva aluseks olev Sergei…

In memoriam Leena Laulajainen 18.09.1939–15.12.2017

Möödunud nädalavahetusel suri Soome kirjanik Leena Laulajainen (18.09.1939–15.12.2017). Karjala juurtega Laulajainen oli innukas hõimuliikumise edendaja.  Ka eestlaste seas oli tal palju sõpru – teda võib pidada üheks Eesti-Soome silla ehitajatest. 1989. aasta mais toimus Marimaa pealinnas Joškar-Olas esimene soome-ugri kirjanike…

Fenno-Ugria aastalõpuüritusel 15. detsembril esitlevad Anna Mishina ja Kristi Mühling uudse kõlaga idamari laulude plaati

Kolme soome-ugri rahva – maride, udmurtide ja eestlaste – iidsed muusikalised traditsioonid on ühendatud Plaadil “Trepp, millel ma astun” (“Тошкалме тошкалтыше”). Laulud teeb omanäoliseks arhailiste meloodiate, rahvuslike pillide ja põnevate improvisatsiooniliste seadete kooskõla. Plaadi avalik esitlemine tomub Fenno-Ugria aastalõpuüritusel reedel, 15. detsembril kell…

Fotogalerii Hõimupäevad 2017 peakontserdilt Vabal Laval
Hõimurahvaste programm jagas kirjandusauhindu

Haridus- ja teadusministeeriumi Hõimurahvaste programm andis koostöös soome-ugri kirjanduste assotsiatsiooniga üheteistkümnendat korda välja Hõimurahvaste programmi kirjandusauhinna, tunnustamaks viimase nelja aasta jooksul ilmunud uurali keelkonda kuuluvate hõimurahvaste omakeelseid kirjandusteoseid. Auhind anti sel aastal välja proosateose, luuleteose ja lastekirjanduse kategoorias. Hõimurahvaste programmi…

Jaak Prozes: soome-ugri rahvad ja 1917

Pärast 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni avanes peaaegu kõigil Venemaa rahvastel võimalus arendada rahvusliku enesemääramise eri vorme. Eestlased ja soomlased kasutasid selle võimaluse edukalt ära. Kuidas läks aga 1917. aastal teistel Vene impeeriumi soome-ugri rahvastel? Karjalaste rahvuslik organiseerumine käis teisiti kui teistel…

Hõimupäeva tähistatakse suurkontserdiga Telliskivi loomelinnakus

Hõimupäeva kontserdil jagub kuulamist ja vaatamist terveks päevaks – kokku tulevad Eesti koorid, soome-ugri pärimusmuusikud, saami räppar Ailu Valle ja võrukeelne folklaulja Mari Kalkun. Kontsert toimub laupäeval, 21. oktoobril kella 15–21 Vabal Laval Telliskivi loomelinnakus Tallinnas. Oktoobrikuu kolmas laupäev on…

Hõimurahvaste programm jagas projektitoetusi

Hõimurahvaste programmi nõukogu otsustas 13. oktoobri koosolekul eraldada 2017. aasta kolmandast jaotusest toetused järgmistele kultuuriprojektidele:   Anna Mishinale ida-maride rahvalaulude CD välja andmiseks 710 eurot. Eesti Rahva Muuseumile rändnäituse „Ajanihe. Udmurdi noorte palvused 1993/2017“ korraldamiseks 2580 eurot. MTÜ SUFF projektile…

Hõimupäevad avab heliinstallatsioon

Hõimupäevade ja ka kontserdisarja HELIjaKEEL 2017/2018 hooaja avaürituseks on spetsiaalselt Hõimupäevadeks loodud kontsert-installatsiooni “Kuni päike ärkab” esitused pühapäeval, 15. oktoobril kell 14 Viimsi Vabaõhumuuseumis ja esmaspäeval, 16. oktoobril kell 18 Ülenurme mõisakompleksis. Muusikalisel häppeningil kõlavasse muusikasse on põimitud Merle Jäägeri…

Marilanna ja eesti muusikute ansambel sõidab Marimaale kultuurisidemeid uuendama

Ansambel Heli ja Keel koosseisus Anna Mishina (Marimaa), Iris Oja, Kristi Mühling, Diana Liiv ja Aare Tammesalu astuvad 3. oktoobril üles Marimaa pealinnas Joškar-Olas muusikafestivalil “Marimaa sügis”. Kontserdiga tahetakse luua ja uuendada Marimaa ja Eesti vahelisi muusikalisi kontakte ning tutvustada mari muusika…

Marimaa riigipeaks esitati neli kandidaati

Mari vabariigi keskvalimiskomisjon registreeris neli riigipea kandidaati, kes hakkavad kandideerima Mari vabariigi juhiks 10. septembril toimuvatel valimistel. Nende seas on praegune riigipea kohusetäitja Aleksander Jevstifejev, partei Õiglane Venemaa Marimaa regionaalse osakonna esimees Natalja Gluštšenko, Venemaa Liberaaldemokraatliku partei Marimaa regionaalse osakonna…

Marid teevad vabariigi juhi kohusetäitjale omamoodi rahvuskontrolli

Mari organisatsioonide juhid saatsid Mari vabariigi juhi kohusetäitjale Aleksander Jevstifejevile kirja, milles nad esitasid rahvusprobleeme puudutavaid küsimusi ja avaldasid lootust kohtuda. Pöördujate kõige suurem murekoht on maride esindatus usuelus. Kirjas kutsutakse üles austama vabariigile nime andnud rahva huvisid, mida vabariigi…

Marimaal võib muutuda ka riigisümboolika

Pärast endise Marimaa juhi Leonid Markelovi arreteerimist on vahetunud juba peaaegu pooled Marimaa valitsuse ministrid. Muudatusi on oodata aga mujalgi, sest vabariigi eelarve on suures miinuses ja võlasumma on hiiglaslik − 14 miljardit rubla ehk ligi 22 miljonit eurot. Vabariigi tulud…

S.-E. Soosaar: Mari keel trepist alla − kas eestlastel on sellest midagi õppida? (Sirp 28.04)

Elu näitab, et keele elujõulisuse tagab vaid omariiklus ja riiklik kaitse, mistõttu on soome-ugri keeltest väljaspool hääbumisohtu vaid ungari, soome ja eesti keel. Üks keele elujõu märke on see, kui palju tõlgitakse sellesse keelde kirjandust ja tarbetekste. Kui eesti keeles…

Mari riigipea Leonid Markelov astus tagasi omal soovil

6. aprillil loobus ametist omal soovil Mari Eli riigipea Leonid Markelov, kes oli ametis 2001. aastast. Venemaa president Vladimir Putin kommenteeris, et Markelov avaldas soovi töötada kuskil mujal. Enamik allikaid oletab, et talle pakutakse kohta Venemaa Föderaalnõukogus. Siiski on asjatundjad seostanud…

Eesti Keele Instituut esitles esimest eesti-mari sõnaraamatut

5. aprillil esitleti Eesti Keele Instituudis „Eesti-mari sõnaraamatut“. Sõnaraamat on esimene suur kakskeelne sõnaraamat eesti-mari suhete ajaloos. Sõnaraamatu sihtgrupp on mari keelest ja kultuurist huvitatud eestlased ning eesti keelt õppivad marid. Sõnastik on abiks nii keeleõppijatele kui ka tõlkijatele.  …

Mari keele, kirjanduse ja ajaloo instituudil on uus direktor

9. märtsil valiti Valerian Vassiljevi nimelise mari keele, kirjanduse ja ajaloo instituudi direktoriks senine teadusdirektori asetäitja, ajalookandidaat Jevgeni Kuzmin. Tema vastaskandidaadiks oli ajalookandidaat Dmitri Baidimirov. Varem töötas terve aasta direktori kohusetäitjana Ljudmila Grigorjeva. Ta vahetas välja 16 aastat direktorina töötanud…

Lennukompanii ajas Joškar-Ola ja Moskva linnavaated segamini

Lennukompanii Czech Airlines kasutas ekslikult lennuliini Praha−Moskva tarvis reklaamplakatit, millel on Moskva asemel kujutatud Joškar-Olad. Fotograaf Dmitri Mordvintsev arvas, et viga võis tulla interneti otsingusüsteemist. “Mina saadan oma fotosid agentuuri infopanka, ilmselt siis näiteks märksõna „Kreml“ abil andis fotopank Joškar-Ola…

Kontserdisari HelijaKeel on sel aastal hõimurahvasteteemaline

Heliloomingu ja kirjanduse sarja HELIjaKEEL hooaja 2016/2017 avakontsert “The Lost Word” toimub 29. oktoobril kell 19 teatris NO99. Kontserdi autorid on heliloojad Mart Siimer ja Eduard Tubin ning Värske Rõhu kirjanikud Kristjan Haljak, Kelly Turk ja Hanneleele Kaldmaa.  Hooajal 2016/2017 keskendub…

Mari Rahvuskongressi esimeheks valiti Mihhail Matvejev

Mari Rahvuskongressi uueks esimeheks valiti Joškar-Olas toimunud konverentsil M. Šketani nimelise mari rahvusliku draamateatri direktor Mihhail Matvejev. Matvejev on töötanud varem riiklikus televisiooni- ja raadiokompaniis Mari-El ja ajalehes Kugarnja. 2015. aastast on ta mari rahvusteatri direktor. Eelmine esimees Eduard Aleksandrov…