"Soome-ugri harmooniad" pakub ainukordset klassikat ja lõpetab seekordsed Hõimupäevad

Kolmapäeval 28. oktoobril kõlab Maarjamäe lossis Hõimurahvaste klassikontsert „Soome-ugri harmooniad”. Esinevad pianist Diana Liiv ja Tallinna Keelpillikvartett. Esitamisele tulevad ungari, mari, eesti ja soome heliloojate kammerteosed klaverile, harmooniumile ja keelpillidele. Kontsert kuulub Hõimupäevad 2020 programmi ning lõpetab ühtlasi ka käesoleva…

Hõimupäevade peakontsert Tallinnas toob publiku ette ainulaadse kontsertlavastuse

Tallinnas Vaba Lava teatrikeskuses jõuab pühapäeval, 18. oktoobril publiku ette ainulaadne kontsertlavastus “Soome-ugri maastikud”, milles osalevad segakoor Vox Populi ja hõimurahvaste pärimumuusikud.  Soome-ugri rahvaid tutvustavate Hõimupäevade peasündmus teeb kummarduse helilooja Veljo Tormisele. Ettekandele tuleb ka päris uus kooriteos, mille autor…

Riigikogu esimees tervitas hõimupäeva puhul soomeugri rahvaid

Riigikogu esimees Henn Põlluaas tervitas hõimupäeva puhul soomeugri rahvaid ning ütles muuhulgas, et kultuuride mitmekesisus mängib otsustavat rolli tsivilisatsioonide säilimisel. Videotervitus on ingliskeelne ja varustatud eestikeelsete subtiitritega.

VAATA UUESTI: Soome-ugri rahvastele pühendatud hõimupäev on täis muusikat

  17. oktoobril* tähistatakse Eestis hõimupäeva ja üle riigi kõlavad erinevad pärimusmuusikakontserdid. Neist suurim toimub traditsioonilselt Tartus, Eesti Rahva Muuseumis. Fenno-Ugria Asutuse korraldatud hõimupäevade peakontsert “Tee akkuna avõõ” algab laupäeval kell 16 ja sellest teeb ülekande ka ERRi kultuuriportaal. “Jätkuvast…

Lähenev hõimupäev toob esile soome-ugri kultuuride tähtsuse Euroopa kultuuriruumis

Laupäeval, 17. oktoobril tähistatakse hõimupäeva, mis on soome-ugri rahvaste tähtsaim iga-aastane kultuurisündmus. Läkituses hõimurahvaste kultuuriministritele tõi kultuuriminister Tõnis Lukas esile soome-ugri keelte ja kultuuride tähtsuse Euroopa kultuuriruumis. „Hõimupäev on kõige väljapaistvam kultuurikoostöö sümbol kolme soome-ugri riigi – Eesti, Soome ja…

Ingeripäeva eel tähistati Narvas maa-alade liitmise 100. juubelisünnipäeva

Eesti ingerisoomlased tähistasid nädalavahetuse pidulikult Eesti-Ingeri maa-ala liitmist Eesti Vabariigiga. Laupäeval, 3. oktoobril Narvas toimunud tseremoonial avati Aleksandri Suurkirikus mälestustahvel ning kõlas ka asjakohane kontsert. Mälestustahvli õnnistamisel esinesid seltside laulukoorid ja kohal oli ka segakoor Vox Populi, kes esitas helilooja…

Ave Taaveti reisikiri soome-ugri filmifestivalilt FUFF

Animaator ja karikaturist Ave Taavet kirjutas Müürilehes soomeugrilikust aeglusest ja passiivsusest nende produktiivsemas tähenduses, soome-ugri filmifestivali FUFF ja muude taoliste ürituste ülesannetest ja tähtsusest ning Sännas toimunud festivali sündmustest. Raske öelda, kas müüt soome-ugri passiivsusest on varaste etnograafiliste kirjelduste rudiment…

Avati Veljo Tormise virtuaalkeskus

7. augustil kell 15 avati eesti helilooja Veljo Tormise (1930-2017) sünnikodus Kõrveaial tema 90. sünniaastapäeva puhul Kuusalu vallas Veljo Tormise virtuaalkeskus. “Sarnaselt Arvo Pärdile saab ka Veljo Tormis enda keskuse. Kuid erinevalt Laulasmaa mändide all asuvast suursugusest hoonest, antakse Kuusalu…

Saade "Veljo Tormis 90: Tormise tuules" avab Tormise seost hõimurahvastega

Pühapäeval, 9. augustil näitas ETV2 esmakordselt dokumentaalfilm “Veljo Tormis 90: Tormise tuules” (2020). Film räägib sellest, kuidas köstri pojast sai helilooja, kes on oma muusikaga leidnud tee paljude lauljate ja kuulajate südamesse nii Eestis kui kaugemal, arutlevad Tõnu Kaljuste, Rasmus Puur, muusikateadlane…

Helilooja Veljo Tormise sünnist möödub 90 aastat

7. augustil tähistatakse eesti ühe omanäolisema helilooja Veljo Tormise 90. sünniaastapäeva. Tormis andis hindamatu panuse ka läänemeresoome rahvaste muusikasse. Üle Eesti toimub Tormise sünniaastapäeva puhul mitmeid sündmusi ning kontserte. Fenno-Ugria annab rikkalikust programmist ülevaate. Mitmed kontserdid on juba välja müüdud,…

Fenno-Ugria puhkab juulis ja mõnuleb kindlasti ka suitsusaunas!

Juulis Fenno-Ugria Asutus puhkab ja nii püsib mõnda aega puhkeseisundis ka meie kodulehe uudisvoog. Kuid postkast töötab jätkuvalt ning meile võib kirjutada ja pilte saata ikka endiselt info@fennougria.ee aadressi kaudu. Vastust nõudvate postituste puhul palume Teil varuda kannatust.  Puhkuse puhul…

Soome-ugri filmifestival FUFF keskendub tänavu kodanikuaktivismile

Seitsmendat korda toimuv soome-ugri filmifestival (FUFF) keskendub sel aastal keele, kultuuri ja looduse säilimisega seotud kodanikuaktivismile. 30. juulist 1. augustini toimuvad Võrumaal Sänna kultuurimõisas erinevad filmilinastused, õpitoad ja arutelud, mis aitavad avada soome-ugri maailmapilti. Festivali fookuses on teema, kas ja kuidas…

100 aastat tagasi: Soome tunnustas esimesena Eesti Vabariiki de jure

Täpselt sada aastat tagasi, 8. juunil. 1920 tunnustas Soome Vabariik esimese riigina Eesti Vabariiki de jure.  Soome välisminister Rudolf Holst osutas oma kirjas Eesti saadik Oskar Kallasele. Ning ehkki dokumendil on daatum 7. juuni 1920, siis hakkas see kehtima alles…

Palju õnne, Eesti lipp!

4. juunil on tähistatakse Eesti lipu päeva, sest  just sel päeval – 1884. aastal – õnnistas ja pühitses trikoloori Otepää kirikla saalis koguduse õpetaja Rudolf Kallas. Sini-must-valge lipp oli esialgselt Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp. Lipu õmblemise idee algatas Karl August Hermanni abikaasa…

Veebis avati kolme eesti päritolu keelemehe näitus

2020. aastal möödub 130 aastat Tartu Ülikooli esimese uurali keelte professori Julius Margi, 120 aastat Tartu Ülikooli esimese eestlasest läänemeresoome keelte professori Julius Mägiste ning 115 aastat nende mantlipärija, sõjajärgse Tartu Ülikooli soome-ugri keelte professori Paul Ariste sünnist.  Oma mitmekülgse…

Ahto Kaasik: munapüha ja raierahu

Meie põline rahvakalender on looduskalender, mis järgib ja tähistab looduse muutumist. Vaid loodust tundes, arvestades ja austades on võimalik püsima jääda. Seega tähistab munapüha rändlindude saabumist ja munema hakkamist, sigimist, elu tärkamist ja sündimist, kirjutab Ahto Kaasik ERRi kultuuriportaalis. Pühapäeval…

Märtsiküüditamisest möödus 71 aastat

Kolmapäeval, 25. märtsil 2020 möödus 71 aastat märtsiküüditamisest. Samal päeval 1949. aastal küüditas Nõukogude Liit Siberi äärealadele 20 000 eesti meest, naist ja last. Ühe päevaga viidi Eestist ära peaaegu 3% eesti toonasest rahvastikust. Eesti Mälu Instituudi algatusel süüdatakse igal…

Eesti nomineeris Soomaa haabjakultuuri UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse

19. märtsil allkirjastas kultuuriminister Tõnis Lukas taotluse kanda “Ühepuulootsiku ehitamine ja kasutamine Soomaal” UNESCO kiireloomulist kaitset vajava vaimse kultuuripärandi nimistusse. Otsus Soomaa haabjakultuuri kandmiseks üleilmsesse nimistusse tehakse UNESCOs 2021. a. lõpuks. Soomaa ühepuulootsik ehk haabjas esindab ürgset eesti ja soome-ugri…

Pühad hiied on avatud!

Keerulisi aegu meie rahva kümnetuhandeaastase ajaloo jooksul on olnud varemgi. Vaatamata raskustele oleme suutnud tänaseni väärika rahvana säilida ning hoida elus oma kauni keele ja kultuuri, sest oleme elanud kooskõlas loodusega. Meie esivanemad on saanud tuge iidsetest pühapaikadest. Need lugematud…

Vaata uuesti: pärimusmuusikute kontsert Eesti Rahvaluule Arhiivi toetuseks

ERRi kultuuriportaal: 4. märtsil toimus Eesti Rahva Muuseumi silla-alal (A-sissepääs) kontsert Eesti Rahvaluule Arhiivi toetuseks. Kontserdil esinesid pärimusmuusikud ja muusikalised koosseisud, kes on pärimusmuusikast inspiratsiooni ning Eesti Rahvaluule Arhiivist abi saanud. ERR kultuuriportaal ja Klassikaraadio kandsid kontserdi üle. Kontserti saab ka järele vaadata….

Kontsert Eesti Rahvaluule Arhiivi toetuseks

4. märtsil toimub Eesti Rahva Muuseumi Jakob Hurda saalis kontsert Eesti Rahvaluule Arhiivi toetuseks. Kontserdil esinevad pärimusmuusikud ja muusikalised koosseisud, kes on pärimusmuusikast inspiratsiooni ning Eesti Rahvaluule Arhiivist abi saanud. Meie, see tähendab muusikud, luuletajad, loojad, teadlased, õpetajad, pärimushuvilised ja…

Vabariigi aastapäev algab lipuheiskamisega ja lõppeb ühise rongisõiduga

ERRi kultuuriportaal: Vabariigi aastapäeva pidustused 24. veebruaril algavad tavapärase piduliku lipuheiskamisega Toompeal ja lõppevad nendele, kes osalevad presidendi vastuvõtul Viljandis, võimalusega sõita erirongiga tagasi Tallinnasse. Aastapäevapidustused saavad alguse juba reedel, 21. veebruaril, kui president Kersti Kaljulaid annnab Tallinnas Noblessneri valukojas…

Hõimuklubis saab kuulda hõimuharrastusest ja soomeugrilusest Eestis

PRESSITEADE: Kolmapäeval, 19. veebruaril kell 17 koguneb Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6, Tallinn) hõimuklubi, kus etnoloog Svetlana Karm kõneleb hõimuharrastusest ja soomeugrilusest Eestis. Klubis, mille alapealkiri on „Kui aga mõte lennata saab üle kahe ilmajao piiri …“ * uurib Karm, mis on…

Lapimaal toimus ÜRO põlisrahvaste püsifoorumi eelkohtumine

ÜRO põlisrahvaste püsifoorumi liige Sven-Erik Soosaar kirjutab lähemalt 10.-14. veebruaril Soomes Inaris (saami Aanar, Aanaar, Anár) toimunud püsifoorumi istungieelsest kohtumisest. 16st foorumi liikmest oli kohal 15, kes on pärit 14st riigist (Austraalia, Boliivia, Burundi, Colombia, Ecuador, Eesti, Hiina, Mehhiko, Namiibia,…

Pärimusmuusikute hädaabikõne peaministrile

Ilmus lugu „Hädaabikõne peaministrile rahvusteaduste ja Eesti Rahvaluule Arhiivi toetuseks”. Mari Kalkun ja Kristiina Ehin lõid Miina Härma ja Anna Haava sõnadest ja viisist inspireeritult päevakajalise protestilaulu, mille lõpus kõlab üleskutse: „Seni kui rahvusteadlasi ei hinnata ja heidetakse üle parraste, tuleb emakeelepäeval vinnata lipud poolde…

Akadeemik Paul Ariste 115

Täna 115 aastat tagasi sündis Torma kihelkonnas Rääbisel väljapaistev keeleteadlane ja fennougrist Paul Berg, kes alates 1927. aastast kandis nime Ariste (3.02.1905-02.02.1990). Paul Ariste õppis Tartu Ülikoolis, kus ta kaitses 1931. aastal magistriväitekirja “Eesti-rootsi laensõnad eesti keeles”. 1939. aastal lõpetas…

Vadja keelest Paul Ariste 115. sünniaastapäeva puhul hõimuklubis  

PRESSITEADE: Kolmapäeval, 5. veebruaril 2020 kell 17 koguneb Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6, Tallinn) hõimuklubi. Ettekandega „Paul Ariste ja tema vadja päevikud“ esineb folklorist Ergo-Hart Västrik. Vadja keele, eesti keele lähima sugulaskeele uurimine oli akadeemik Paul Ariste (03.02.1905–02.02.1990)…

Soome-ugri maailmakongressi logo kujundas ... ürask

Rein Sikk Maalehest kirjutas loo 17.-19. juunil Tartus toimuva VIII soome-ugri maailmakongressi logost. Märgi keskne kujund lähtub väike-saareüraski haudmekäikude mustrist, selgitab autor Peeter Laurits. Tartus toimuva maailmakongressi, ligi 25 miljoni soome-ugrilase tähtsaima sündmuse embleemi kujundanud Peeter Laurits andis Maalehele teada…

Avalik manifest: tehnoloogilise innovatsiooni kõrval ei tohi unustada Eesti-uuringute rahastamist

Täna avaldas kuus humanitaarteaduslikku asutust koos kümnete alla kirjutanud organisatsioonidega avaliku manifesti, et juhtida tähelepanu Eesti teaduse alarahastatusele, aga eriti Eesti-uuringute vaeslapse rolli jäämisele. Loe lähemalt siin.  

Otseülekanne humanitaaria mitterahastamise teemal

ERRi kultuuriportaal: Neljapäeval, 30. jaanuaril kell 15 toimub Eesti Keele Instituudi suures saalis Roosikrantsi 6 Tammsaare ja Vilde Sõprade Seltsi eestvedamisel vestlusring “Hing paelaga kaelas”, milles käsitletakse eestikeelse humanitaaria olukorda ja väljavaateid praeguse teadusrahastuse süsteemi jätkudes. ERR kultuuriportaal kannab sündmuse…

Aasta esimeses hõimuklubis tuleb juttu soome-ugri rahvaste pildilisest kujutamisest

PRESSITEADE: Kolmapäeval, 22. jaanuaril 2020 kell 17.00 toimub Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6, Tallinn) kevadhooaja esimene Fenno-Ugria hõimuklubi, kus ajaloolane Linda Kaljundi (Tallinna Ülikool) räägib sellest, kuidas kujunes soome-ugri rahvaste pildilise kujutamise traditsioon Vene tsaaririigis. Juttu tuleb sellest,…

Soosaar ja Tsõkarev alustasid tööd ÜRO põlisrahvaste foorumis

Käesoleva aasta 1. jaanuarist alustasid ÜRO Põlisrahvaste foorumis (United Nations Permanent Forum on Indigenous Issues) tööd uued eksperdid. Samas grupis alustasid tööd Eesti esindaja Sven-Erik Soosaar, kes on ühtlasi ka MTÜ Fenno-Ugria Asutuse juhatuse liige ja Karjala rahvusaktivist Aleksei Tsõkarev. Teine…

Valner Valme: keelele lüüakse hingekella?

Praeguste humanitaariale kahjulike rahastusotsuste mõju ei ole ainult tänases päevas, aga pikem, sest kultuuriuurimise alarahastus kahandab ka sellealast järelkasvu, kes läheb õppima välismaale, ütleb Valner Valme Vikerraadio päevakommentaaris. Viimasel ajal tuleb järjest avalikuks ilminguid, mille üldpildiks kujuneb, et Eesti riigis…

Tuuli Reinsoo: rahvaluulearhiivis on meie lähtekood ja teie tahate serverid välja lülitada

Et kultuur ja teadus on elujõulised ja suudavad leida mooduseid ellu jääda ka praegu valitseva, ma ütleks, vaimse kiusamise õhkkonnas, selles ma üldse ei kahtle, oleme hullematki näinud, ütleb 2016. aasta Eesti Vabariigi Presidendi Rahvaluulepreemia laureaat Tuuli Reinsoo. “Aga peaks olema…

Kirjandusmuuseumis ootab grandirahast ilmajäämise tõttu ees koondamine

Eesti Kirjandusmuuseum jäi eelmise aasta taotlusvoorus ilma Eesti Teadusagentuuride uurimistoetustest. Grandirahast ilmajäämine paneb kirjandusmuuseumi raskesse olukorda, mis päädib töökorralduste muudatustega ning tõenäoliselt ka koondamistega. Eesti Teadusagentuuride uurimistoetusi said protsentuaalselt kõige vähem humanitaar ja sotsiaalvaldkond. Kehvasti läks ka Eesti Kirjandusmuuseumi teadlastel,…

Aado Lintrop mõtiskleb, kuidas Eesti Rahvaluule Arhiivi teadlased jäid ilma teadusrahadeta

Oma blogis kirjutab Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Aado Lintrop: “Täna mõtisklen teemal, kuidas minust, 2018. aasta riikliku teaduspreemia nominendist, saab mõne kuu pärast koondatud humanitaarteadlane. Tõsi, koondamisteadet seni veel kätte antud pole, aga küll see tuleb, sest palju muid võimalusi, kui…

Soome-ugri juurtega Putini visiit Eestisse võiks Venemaa hõimlased vabastada hirmu painest

Juba pool aastat enne soome-ugri rahvaste maailmakongressi Tartus on selle tähtteemaks tõusnud Venemaa presidendi Vladimir Putini võimalik osalemine. Miks, selgitab hõimuliikumise spetsialist, Fenno-Ugria asutuse nõunik Jaak Prozes. Millest nii suur huvi Putini osalemise vastu? Ta pole Eestis käinud Venemaa presidendina,…

Kümme organisatsiooni asutasid Eesti põliskeelte koostöökogu

Kümme põliskeelte ja -rahvaste edendamisega tegelevat organisatsiooni on asutanud Eesti põliskeelte koostöökogu, aitamaks kaasa võru, seto, mulgi ja kihnu keele säilimisele ning arengule. Vastasutatud koostöökogu keskseks tegevuseks saab olema Eesti põliskeelte kogukondade huvikaitse Eestis, Euroopa Liidus ja rahvusvahelistes organisatsioonides, sh…

Keeleteadlane Mati Hint saadeti viimsele teekonnale

Mati Hint oli keeleteadlane, kes uuris liivi keelt ning kelle loodud keeleseadus oli eeskujuks paljudele soome-ugri rahvastele. Avaldame kaastunnet lähedastele ja kolleegidele! EPL kirjutab: “Mati Hint suri 5. detsembril 82 aasta vanuselt. Hint on kaitsnud kaks doktorikraadi, avaldanud umbes 300 teadusartiklit…

Ilmus raamat seiklusrohketest uurimisretkedest Vepsamaale

„Hommikust vaikust lõhestas hüüd: „Mehed! Pagas on saabunud!“ Meie šeff A. Peterson, kes kolmandat ööd järjest oli unes võidelnud kõiksugu sarvilistega nende õnnetute teadmatult kaua teel olevate kastide pärast, oli nüüd jälle ülevas ekspeditsiooni meeleolus.“ (Lembit Võime, 1967. aasta uurimisretke päevik)…

Riigikogu kultuuri ja –väliskomisjon said ülevaate soome-ugri rahvaste olukorrast  

Riigikogu kultuurikomisjon ja väliskomisjon said täna (3.12.2019) ülevaate Eesti tegevusest soome-ugri hõimurahvaste toetamisel ja Tartus toimuva soome-ugri maailmakongressi ettevalmistustest. Väliskomisjoni esimehe Enn Eesmaa sõnul on ülevaated soome-ugri rahvaste olukorrast olnud väliskomisjoni päevakorras alates 2005. aastast. Ta märkis, et tänane kohtumine…

Riho Manivald Villem Grünthal kuulutati Tartu Ülikooli audoktoriks

“Et tunnustada professor Riho Manivald Villem Grünthalit väljapaistvate saavutuste eest soome-ugri keelte uurimisel ja pikaajalise eduka koostöö eest Tartu Ülikooli teadlastega, on Tartu Ülikool nimetanud ta keeleteaduse audoktoriks,” jagab Tartu Ülikool. Palju õnne suure tunnustuse eest, hea kolleeg!  Keeleteadlane Riho…

Valdur Mikita õpetab aabitsaga omailma lugema

Raamatumüügi edetabelite mitmekordne tipuvallutaja Valdur Mikita on valmis saanud keeleteemalise raamatu «Mikita keeleaabits. Põliskeele omailm». Et niisugune trükis ilmub eesti keele aastal ja ühtlasi rahvusvahelisel põliskeelte aastal, ei ole kogemata kokkusattumus. Lugege lähemalt siin (Raimu Hanson, Tartu Postimees, 01.12.2019)

Marju Himma: rahvusülikooli ei ohusta võõrkeeled, vaid eesti keele oskamatus

Marju Himma: Rahvusülikool ehk emakeelne ülikool tähistas äsja 100. aastapäeva. Nagu sellistel juubelitel ikka, arutatakse eestikeelse kõrghariduse ja teaduse olukorra üle. Kas võõrkeelte pealetung seda ei ohusta? Kas teadlased ikka eesti keeles ka oma töö tulemusi vahendavad? Kui palju see…

Tallinna ülikoolis avatakse soome-ugri rahvaste iseseisvusest ja autonoomiast kõnelev näitus

PRESSITEADE: Neljapäeval, 14. novembril kell 16 avatakse Tallinna Ülikooli Mare maja II korrusel, Tallinna galeriis (Uus-Sadama 5) unikaalse fotomaterjali põhjal koostatud teabenäitus „Kellele iseseisvus, kellele autonoomia. 100 aastat soome-ugri iseolemist“, mis käsitleb eestlaste ja meie hõimurahvaste autonoomiate ning iseseisvuse kujunemist…

Eesti Keele Instituudis räägitakse maastikest ja kohanimedest

Teisipäeval, 12. novembril  kell 13 toimub Eesti Keele Instituudi (EKI) saalis (Roosikrantsi 6, Tallinn) Eesti Looduskaitse Seltsi (ELKS) kõnekoosolek teemal „Eesti maastikest, kohanimedest ja kohapärimusest“. Kõnekoosolek toimub ELKSi ja EKI koostöös. Selts peab aastalõpukonverentsi  ja eesti keele aastal otsustati see siduda…

Kuidas eriti tuliselt olemas olla?

Kirjanik Jürgen Rooste kirjutab oma kogemustest ja läbielamistest hõimupäevade kirjandussündmuste läbiviimisel. Kolmapäeval, 30. oktoobril kell 18 toimus Kirjanike Majas Tallinnas soome-ugri kirjanduslik kolmapäev nimega „Smugriluuleralli. Luule ja muusika“. Samal päeval kell 21 kogusid kirjanikud hõimukabareeks Kalamaja klubis Heldeke. Neljapäeval, 31….

Soome-ugri kirjanikud teevad hõimupäevadel kummarduse väikestele põliskeeltele

PRESSITEADE: Sellel nädalal toimub hõimupäevade raames rida kirjandussündmusi, mis on pühendatud ÜRO põliskeelte aastale! Sündmuste eesmärk on juhtida tähelepanu sellele, et soome-ugri keeled on elujõulised, kui neis mitte ainult ei räägita, vaid ilmub ka kirjandusteoseid. Fenno-Ugria Asutuse kauaaegne töötaja ning…

Hõimupäevi tähistati ka Soomes

20. oktoobril 2019 toimus hõimupäevale pühendatud VI Sugrifest Laikku kultuurikeskuses, mille korraldaja oli Tampere linna kultuuriosakond koos eestvedaja Soome-Vene Seltsiga. Soome-ugri kultuurikava oli mitmekülgne ning esinejaid kaugelt ja lähedalt. Kõlasid handi, karjala, mari, mordva, saami, udmurdi jt rahvalaulud ja eesti…

Põliskeelte aasta hõimupäevi kajastas Aktuaalne Kaamera

Laupäeval tähistati hõimupäeva ja sel puhul on kogu nädala jooksul toimunud üle Eesti üritused, mis tutvustavad väikeste soome-ugri rahvaste keelt ja kultuuri. Just ohustatud keelte alalhoidmine on tänavuste hõimupäevade üks põhilisi fookusi. Komi keel on üks soome-ugri keeltest, mille rääkijaid…

Kultuuriminister Tõnis Lukas tervitas hõimupäeva puhul Soome ja Ungari ministreid

Täna, 19. oktoobril tähistatakse hõimupäeva, millega väärtustatakse soome-ugri rahvaste kultuuri ja keeli. Seekordsed Eesti hõimupäevad on pühendatud ÜRO välja kuulutatud rahvusvahelisele põliskeelte aastale. Soome teadus- ja kultuuriministrile Hanna Kosonenile ja Ungari rahvusressursside ministrile Prof. Dr. Miklós Káslerile saadetud sõnumis (DOCX)ütles minister Tõnis…

President Kaljulaid kutsus kolm soome-ugri rahvaste presidenti maailmakongressile

President Kersti Kaljulaid saatis täna kutse Soome presidendile Sauli Niinistöle, Ungari presidendile János Áderile ja Venemaa presidendile Vladimir Putinile, et kutsuda nad suvel Tartus toimuvale VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressile. Eesti Rahva Muuseumis 17.–19. juunini toimuval kongressil käsitletakse lisaks keele säilitamisele…

Septembris kõlab eesti keel üle ilma

Eesti Instituut kutsub ühe nädala jooksul, 23.-29. septembril 2019, kogu maailma eesti keelt õppima ja õpetama. Juba praegu õpib välismaal tuhatkond inimest eesti keelt kas ülikoolides või keelekursustel, samuti hoiavad paljud eestlased võõrsil oma järeltulijate emakeelt. Septembris soovime jõuda kolme miljoni…

Käimas on rahvusvaheline hiite kuvavõistlus

Käimas on rahvusvaheline Hiite kuvavõistlus, kuhu oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada põliste väepaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaiku külastama ja hoidma. 12. korda toimuva võistluse teema on looduslikud (mitte…

Etnograafid kinnitasid Uuralites Reguly mäe tippu Antal Reguly mälestustahvli

Selle aasta 11. augustil jõudis rasketes ilmastikuoludes Reguly mäe tippu rahvusvaheline ekspeditsioon eesotsas Jugra mäeturismi legendi Ivan Vokujeviga. Grupp kinnitas Põhja-Uuralites asuva kõrgendiku tippu mälestustahvli Ungari etnograaf Antal Reguly auks. GPS näitas reisi lõppkõrguseks 1682 meetrit merepinnast. Läbi paksu udu…

Eesti etnograafid külastasid kunagiste ekspeditsioonide jälgedes Handi-Mansimaad

16. augustil kohtusid Handi-Mansi Jugra autonoomse ringkonna rahvaloomingu majas handi ja mansi ning eesti etnograafid. Eestit esindasid Eesti Rahva Muuseumi töötajad. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi (tänase Eesti Rahva Muuseumi) töötajad külastasid Handi-Mansi autonoomset ringkonda 1983-1987 aastatel toimunud ekspeditsioonide jälgedes, mida…

Väägvere Külakapell esines Udmurtia festivalil Gurt-Fest

Sel aastal toimus Udmurtias neljandat korda suurejooneline külade festival Gurt-Fest. Sündmusel näitasid kohaletulnud külad oma kultuuri – laulu ja tantsu. Eestit esindas festivalil Väägvere Külakapell Tartumaalt. Reisist kirjutab külakapelli eestvedaja Ülle Kool. Väägvere Külakapelli Udmurtia reisi peaeesmärk oli osalemine 17. augustil Ludorvai Vabaõhumuuseumis…

Ilmus raamat "Eesti loitsud"

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond teatas, et sel nädalal ilmus trükist mahuka teadusväljaande „Eesti loitsud“ esimene köide, mis on pühendatud arstimissõnadele. Sõnadega ravimine on osa eestlaste müütilisest pärimusest, mis sisaldab vanemaid kujutelmasid, osutab ajaloolistele kontaktidele eri kultuuripiirkondade vahel ning on seotud…

TÜ Rahvakunstiansambel käis Marimaal linna päeva tähistamas

Marimaa pealinna Joškar-Ola elanikud ja külalised tähistasid 10. augustil linna päeva. Sel aastal möödus Mari Eli pealinna asutamisest 435 aastat. Festivalil toimusid kontserdid, tantsuetendused, vabaõhuetendused ja töötoad. Eestit käis sündmusel esindamas Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel, kes osales esinejate rongkäigul ning astus…

Eesti eksperdiks ÜRO põlisrahvaste püsifoorumis sai Sven-Erik Soosaar

24. juulil valiti Fenno-Ugria Asutuse juhatuse liige Sven-Erik Soosaar Eesti poolt ajavahemikuks 2020-2022 ÜRO põlisrahvaste püsifoorumi (UNPFII) eksperdiks. Kandidaadi esitas ÜRO-le kinnitamiseks Eesti Välisministeerium.  2017-2019 foorumil Eestist esindajat ei olnud. 2014-2016 oli Eesti ekspert Oliver Loode. Ekspert ei esinda riiki,…

Liivi meel ei ole kadunud veel

2.-3. augustini toimusid Irēl (läti keeles Mazirbē) Liivi rahvamaja 80. sünnipäeva pidustused. Esimesel päeval toimus konverents, mis põhisoas tutvustas aasta tagasi asutatud Läti Ülikooli Liivi instituudi töid ja tegevusi. Valts Ernštreitsi ettekandest selgus, et Liivi instituut tegeleb lisaks liivlaste uurimise,…

Saade Collegium Musicale reisist Klassikaraadios

Fenno-Ugria ja kammerkoor Collegium Musicale viisid EV100 raames läbi neli reisi, mis tutvustasid Veljo Tormise kooritsüklit “Unustatud rahvad” läänemeresoome rahvaste asualadel. Reisist vadjalaste ja isurite juurde kõneleb Miina Pärn. Juuli keskel leidis aset Collegium Musicale koori neljas reis, mis viis…

Mari ansambel Kakshan Sem astus üles Kihnu Mere Peol

Juuli teisel nädalavahetusel, 12.-14. juulil toimus Kihnu sadamas Kihnu Mere Pidu, sel korral juba 10 korda. Sündmusel esines ka Marimaa kuulus folklooriansambel Kakshan Sem. Fenno-Ugria uuris sündmuse korraldaja Mare Mätaselt, kuidas maridel sündmusel läks.    Fenno-Ugria: Mis sündmus on Kihnu…

Lukas kutsus Vene kultuuriministri soome-ugri kongressile

ERR.EE: Kultuuriminister Tõnis Lukas kutsus oma Venemaa kolleegi Vladimir Medinski järgmisel suvel Tartus toimuvale soomeugri rahvaste maailmakongressile. “Ma olen veendunud, et see sündmus aitab edendada koostööd ja ehitada tugevamaid sildu kultuurivaldkonnas meie kahe maa vahel,” kirjutas Lukas Vene ministrile saadetud…

Algas XXVII laulu- ja XX tantsupidu "Minu arm"

Neljapäeval, 4. juulil algas XXVII laulu- ja XX tantsupidu “Minu arm”. 2019. aasta kannab Eestis tervikuna tähist “Laulupidu 150. Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta”. Selle aasta tippsündmuseks on Tallinna lauluväljakul ja Kalevi staadionil neljapäevast pühapäevani, 4.-7. juulil 2019 toimuv laulu- ja…

Algas XX tantsupidu „Minu arm“

Neljapäeval, 4. juuli õhtul kell 19 toimus Kalevi staadionil XX tantsupeo „Minu arm“ avaetendus. Läbi aegade suurimal tantsupeol astus muruplatsile 10 500 tantsijat, kes esitavad 28 erinevat tantsu. Kokku toimub kolm tantsupeo etendust. “Möödunud kaks ja pool aastat on olnud pideva…

Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes kaitses ajaloo magistri kraadi

Täna lõpetas Tallinna Ülikooli magistratuuri Fenno-Ugria kauaaegne nõunik Jaak Prozes, kellele omistati humanitaarteaduste magistri kraad. Jaak lõpetas ajaloo õppekava ning kaitses magistritöö teemal “Karjalaste, komide ja maride rahvuslik liikumine 1980-ndate lõpus ja 1990-ndate alguses”. Diplomi järgi on Jaagul nüüd õigus…

Karjala laulupeol Sortavalas osales ka Eesti koor

16. juunil toimus Sortavalas Karjala laulupidu, mis oli pühendatud Karjala vabariigi 100. aastapäevale ja rahvuseepose „Kalevala“ lõpliku versiooni väljaandmise 170. aastapäevale. Lisaks Karjala eri rajoonidest saabunud 60 koorile ja rahvamuusikaansamblile astusid peol üles külalised Peterburist, Arhangelskioblastist ja Udmurdimaalt, Soome pärimusansambel…

Maavalla koda: Riik lubab aina sagedamini looduslike pühapaikade hävitamist

Maavalla Koda nõuab selgitust Aburi hiiemetsa hävitamise kohta Virumaal ja tunneb muret looduslike pühapaikade aina sagedama hävitamise üle. Maavalla Koja vanem Madis Iganõmm ütles: „Aburi ei ole ainukordne juhtum, teateid looduslike pühapaikade kahjustamisest on viimasel ajal aina rohkem. Seepärast loodame,…

Algab 12. rahvusvaheline Hiite fotovõistlus

Algab rahvusvaheline Hiite kuvavõistlus, kuhu oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada põliste väepaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaiku külastama ja hoidma. 12. korda toimuva võistluse teema on looduslikud (mitte ehitatud-rajatud)…

Fenno-Ugria avalikustas TMW Fenno-Ugria õhtu esinejate videod

Fenno-Ugria avalikustas just Tallinn Music Week 2019 soome-ugri muusikale keskendunud Fenno-Ugria Night esinejate videod. Sündmus toimus 29. märtsil kell 18 Telliskivis, Erinevate Tubade Klubis. Õhtut külastas 430 inimest ning üles astus kuus soome-ugri muusika tippartisti. Esitusloendid valitud paladega on kuulatavad siin.  …

Teadlane ja pärimuse uurija Marju Kõivupuu pälvis tähtsa looduskaitsepreemia

Looduskaitsekuu avamisel kuulutati välja tänavune Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja kuue looduskaitsemärgi saajad. Eerik Kumari preemia pälvis teadlane Marju Kõivupuu.   Marju Kõivupuu on teadlasena järjekindlalt tutvustanud rahvapärimuse ja looduse seoseid. Tänu tema uurimustele on Eestis laialdaselt tuntud ristipuude traditsioon ning…

Kihnu ja Viru-Nigula ihkavad aastal 2020 soome-ugri maailma kultuuripealinna tiitlit

Rein Sikk Maalehest kirjutas sellest, et 2020. aasta soome-ugri kultuuripealinna tiitlit püüavad nii 700 elanikuga Kihnu saar kui 300 elanikuga Viru-Nigula alevik. Varem on 25 miljoni soomeugrilase kultuuripealinn Eestis olnud Obinitsa.   “Mis aga Eesti kandidaatidesse puutub, siis ilmselt üheks…

EKI vanemteadur Sven-Erik Soosaar kirjutab Postimehes ersa keelest

EKI vanemteadur Sven-Erik Soosaar kirjutab ersa keelest, mida kõnelevad meie Volga-äärsed sugulased. “Käesoleval eesti keele aastal ja rahvusvahelisel põliskeelte aastal sobib meenutada, et eesti keelel on soome-ugri keelena mitmeid sugulaskeeli, millest suurem osa on ohustatud põliskeeled,” kirjutab Soosaar. Loe artiklit…

Hõimuklubi: Eesti pseudomütoloogia algusest ja allikatest

PRESSITEADE MTÜ Fenno-Ugria Asutus 27.03.2019 kell 17   Hõimuklubi: Eesti pseudomütoloogia algus ja allikad Kolmapäeval, 27. märtsil kell 17.00 Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6)   Selle nädala kolmapäeval, 27. märtsil korraldab Fenno-Ugria Asutus Hõimuklubi, kus tuleb juttu Eesti…

Hõimuklubi sõbrakaubandusest Soome lahel

Fenno-Ugria hõimuklubi sarjas räägib kolmapäeval, 20. veebruaril kell 17.00 Eesti Keele Instituudis ajaloolane Raimo Pullat kaubitsemisest Läänemerel, täpsemalt Soome lahel. Esimesed teated soomlaste ja eestlaste vahelisest kauplemisest pärinevad juba 14.-15. sajandist. Soomlaste põhiliseks kaubaks olid kilu ja räimed, eestlastelt saadi…

Soome vähemusrahvuse kultuurinõukogu esimeheks valiti Taisto Kalevi Raudalainen

Soome vähemusrahvuse kultuurinõukogu esimesel istungil 06. jaanuaril kinnitati nõukogu uus põhikiri, valiti kultuurinõukogu esimees, aseesimees, viieliikmeline juhatus ja revisjonikomisjon. Kultuurinõukogu esimeheks valiti Taisto Kalevi Raudalaine ja aseesimeheks Taisto Uuslail. Nõukogu juhatuse liikmeteks osutusid Anatoli Schultz, Merje Malkki, Markku Olavi Lehtonen,…

Hõimurahvaste programm jagas uurimistoetusi

Haridus- ja teadusministeeriumi Hõimurahvaste programmi nõukogu otsustas 19. detsembri 2017. aasta koosolekul eraldada järgmised uurimistoetused: Tartu Ülikooli uurimisprojekti “Isuri keele õppesõnastik” jätkutaotlusele 12 010 eurot. Eesti Kirjandusmuuseumile uurimisprojekti ”Teadusliku väljaande „Udmurdi etnograafiat ja rahvaluulet Eestis leiduvatest kogudest” käsikirja ettevalmistamine jätkutaotlusele…

In memoriam Leena Laulajainen 18.09.1939–15.12.2017

Möödunud nädalavahetusel suri Soome kirjanik Leena Laulajainen (18.09.1939–15.12.2017). Karjala juurtega Laulajainen oli innukas hõimuliikumise edendaja.  Ka eestlaste seas oli tal palju sõpru – teda võib pidada üheks Eesti-Soome silla ehitajatest. 1989. aasta mais toimus Marimaa pealinnas Joškar-Olas esimene soome-ugri kirjanike…

Fenno-Ugria aastalõpuüritusel 15. detsembril esitlevad Anna Mishina ja Kristi Mühling uudse kõlaga idamari laulude plaati

Kolme soome-ugri rahva – maride, udmurtide ja eestlaste – iidsed muusikalised traditsioonid on ühendatud Plaadil “Trepp, millel ma astun” (“Тошкалме тошкалтыше”). Laulud teeb omanäoliseks arhailiste meloodiate, rahvuslike pillide ja põnevate improvisatsiooniliste seadete kooskõla. Plaadi avalik esitlemine tomub Fenno-Ugria aastalõpuüritusel reedel, 15. detsembril kell…

Raamat on parim kingitus: ilmus illustreeritud ja kõvakaaneline seto rahvuseepos "Peko"

Kirjastus Seto Kiri tegi setodele ja teistele kultuurihuvilistele Eesti riigi sajandaks sünnipäevaks kingituse ja andis välja illustreeritud ja kõvade kaantega setode rahvuseepose “Peko” raamatu. Setod peavad rahvuseepose täistekstis ilmumist üheks oluliseks pidepunktiks rahva kestmajäämisel. Tänavu täitus täpselt 90 aastat ajast,…

Jaak Prozes: Eesti-Soome suhete madalseisus sündinud identiteedileping

80 aastat tagasi, 1. detsembril 1937 kirjutati alla Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi vaimse koostöö konventsioon, mis on Eesti Vabariigi vanim tänini kehtiv kultuurileping. Soomlased pidasid oluliseks, et esimene sellesisuline leping sõlmitaks just eestlaste kui lähima hõimurahvaga. Konventsiooni pre­ambuli esimeses…

Hiite kuvavõistluse võitis haruldane foto Kaali järvest

Rahvusvahelise Hiite kuvavõistluse võitis haruldane foto Saaremaal asuvast Kaali Pühajärvest. Margus Vilisoo jäädvustatud droonikuval „Taevane sügavik jääkirme all“ helgib talvises meteoriidikraatris tavatult sinine järvesilm. Mõjus foto annab hästi edasi põliste pühapaikade salapärast ilu ja väge.   Fotograafina tegutseva autori sõnul…

Hõimurahvad peavad malepidu

Lõuna-Soomes Heinola linnas toimub 17.–19. novembrini soome-ugri malefestival. Võisteldakse nii täispikas, kiir- kui ka välkmales, samuti ülesandelahendamises. Üritusesarja „Soome 100” kuuluva sündmuse peakorraldaja on Soome maleliit, ettevõtmist toetavad Soome riik ja erasponsorid.  Festivali tähtsündmus on võistkonnavõistlus 25 laual. Osaleb neli…

Fotogalerii Hõimupäevad 2017 peakontserdilt Vabal Laval
Hõimurahvaste programm tunnustas Venemaa soome-ugri rahvusteadlasi

Hõimurahvaste programmi nõukogu otsustas anda 2017. aasta rahvusteaduste auhinna uurali rahvaste rahvusteaduste alase teadustöö kategoorias udmurdi teadlasele Tatjana Dušenkovale venekeelse monograafia “Неомифологизм в удмуртской поэзии середины 1990-х годов: Очерк поэтической интерпретации” (“Neomütologism 1990ndate keskpaiga udmurdi luules: poeetilise interpretatsiooni põhijooned) eest….

Jaak Prozes: soome-ugri rahvad ja 1917

Pärast 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni avanes peaaegu kõigil Venemaa rahvastel võimalus arendada rahvusliku enesemääramise eri vorme. Eestlased ja soomlased kasutasid selle võimaluse edukalt ära. Kuidas läks aga 1917. aastal teistel Vene impeeriumi soome-ugri rahvastel? Karjalaste rahvuslik organiseerumine käis teisiti kui teistel…

Hõimupäeva tähistatakse suurkontserdiga Telliskivi loomelinnakus

Hõimupäeva kontserdil jagub kuulamist ja vaatamist terveks päevaks – kokku tulevad Eesti koorid, soome-ugri pärimusmuusikud, saami räppar Ailu Valle ja võrukeelne folklaulja Mari Kalkun. Kontsert toimub laupäeval, 21. oktoobril kella 15–21 Vabal Laval Telliskivi loomelinnakus Tallinnas. Oktoobrikuu kolmas laupäev on…

Täna algav Hõimupäevade filmiprogramm keskendub põlisrahvastele

Täna algavas Hõimupäevade filmiprogrammis linastuvad kõrgetasemelised dokumentaal- ja mängufilmid Põhjala põlisrahvastest, mis sobivad nii täiskasvanutele kui ka noorematele vaatajatele. Soome juubeliaasta puhul on Hõimupäevade filmiprogrammi valitud Soome põlisrahvast saamidest kõnelevaid filme. Värskematest filmidest saab näha Soome nimeka dokumentalisti Katja Gauriloffi…

Hõimurahvaste programm jagas projektitoetusi

Hõimurahvaste programmi nõukogu otsustas 13. oktoobri koosolekul eraldada 2017. aasta kolmandast jaotusest toetused järgmistele kultuuriprojektidele:   Anna Mishinale ida-maride rahvalaulude CD välja andmiseks 710 eurot. Eesti Rahva Muuseumile rändnäituse „Ajanihe. Udmurdi noorte palvused 1993/2017“ korraldamiseks 2580 eurot. MTÜ SUFF projektile…

Hõimupäevad avab heliinstallatsioon

Hõimupäevade ja ka kontserdisarja HELIjaKEEL 2017/2018 hooaja avaürituseks on spetsiaalselt Hõimupäevadeks loodud kontsert-installatsiooni “Kuni päike ärkab” esitused pühapäeval, 15. oktoobril kell 14 Viimsi Vabaõhumuuseumis ja esmaspäeval, 16. oktoobril kell 18 Ülenurme mõisakompleksis. Muusikalisel häppeningil kõlavasse muusikasse on põimitud Merle Jäägeri…

Lähenevad hõimupäevad on finspireeritud

Hõimupäevade tänavuses programmis on tähelepanuväärne osakaal Soomega seotud üritustel. Suurel hõimupeol 21. oktoobril Tallinnas Vabal Laval astuvad üles Soome vabariigi 100. aastapäeva kontserdil koos esinenud saami räppar Ailu Valle ja Mari Kalkun, mainekas Soome etnomusikoloog Pekka Huttu-Hiltunen toob meieni runolaulude võlumaailma ning filmiprogrammis…

Marilanna ja eesti muusikute ansambel sõidab Marimaale kultuurisidemeid uuendama

Ansambel Heli ja Keel koosseisus Anna Mishina (Marimaa), Iris Oja, Kristi Mühling, Diana Liiv ja Aare Tammesalu astuvad 3. oktoobril üles Marimaa pealinnas Joškar-Olas muusikafestivalil “Marimaa sügis”. Kontserdiga tahetakse luua ja uuendada Marimaa ja Eesti vahelisi muusikalisi kontakte ning tutvustada mari muusika…

Udmurdi-eesti trio AR-GOD eriomane repertuaar on jäänud silma pärimusmuusikaauhinna Etnokulp 2017 žüriile

​Udmurdi muusikute-folkloristide Maria Korepanova ja Nikolai Anissimovi ning lõunaeesti multiinstrumentalisti Toivo Sõmeri trio AR-GOD album “AR-GOD” on nomineeritud koguni kahes maineka pärimusmuusikaauhinna Etnokulp 2017  kategoorias: ehe pärimusmuusika ja parim debüütplaat. Võitjad selguvad rahvahääletusel, mis lõppeb 28. septembri südaöösel. AR-GODi nominatsiooni…

Toimus esimene Eesti suursaadiku visiit Jamali Neenetsi autonoomsesse ringkonda

Eesti suursaadik Arti Hilpus viibis 14.-15. septembril visiidil Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas, kus kohtuti soome-ugri ja samojeedi rahvaste esindajate ning kohaliku administratsiooniga. Visiidil osalesid ka saatkonna kultuurinõunik ja pressidiplomaat. Visiit algas tunnustatud eesti-vene kunstniku Vladislav Staniševski graafikanäituse avamisega ringkonna pealinna…

Hiite kuvavõistlus kutsub pildistama looduslikke pühapaiku

Algab hiite kuvavõistlus 2017, kuhu oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada põliste pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaiku külastama ja hoidma. Oodatud on nii soome-ugri rahvaste juures kui ka mujal…

Hõimurahvaste programmi kirjandusauhinna 2017. aasta konkursi tähtaeg on 1. september

Hõimurahvaste programmi nõukogu kirjandusauhinnale saavad kandideerida uurali keeles kirjutavad kirjanikud ja tõlkijad. Taotlemiseks vajalikke teoseid ja dokumente võetakse vastu 1. septembrini (kaasa arvatud), auhind kuulutatakse välja 1. novembril udmurdi kirjaniku Kuzebai Gerdi hukkamispäeva mälestuseks. Auhinnale saab kandideerida järgmistes kategooriates: 1. ilukirjanduslik…

Hõimurahvaste programmi rahvusteaduste auhinna 2017. aasta konkursi tähtaega pikendati 10. septembrini

Hõimurahvaste programmi nõukogu pikendas Uurali põlisrahvaste teadustööde auhinnale kandideerimiseks vajalikke dokumentide ja teoste saatmise tähtaega 10. septembrini. Rahvusteaduste auhinna nominendiks võib olla viimase nelja aasta jooksul (2013−2016) raamatuna avaldatud monograafia, kogumik või koguteos uurali rahvaste rahvusteaduste alalt (ükskõik millises keeles)…

In meomoriam Aleksei Peterson 29.10.1931–27.07.2017

Lahkunud on teenekas etnograaf, Eesti Rahva Muuseumi pikaajaline direktor Aleksei Peterson. Aleksei Peterson sündis Sangaste vallas õigeusku siirdunud eesti talupojaperes. 1951. aastal lõpetas ta Valgas keskkooli ning astus Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo osakonda. Ühele kursusele sattus rühm aktiivseid noori, kes…

S.-E. Soosaar: Mari keel trepist alla − kas eestlastel on sellest midagi õppida? (Sirp 28.04)

Elu näitab, et keele elujõulisuse tagab vaid omariiklus ja riiklik kaitse, mistõttu on soome-ugri keeltest väljaspool hääbumisohtu vaid ungari, soome ja eesti keel. Üks keele elujõu märke on see, kui palju tõlgitakse sellesse keelde kirjandust ja tarbetekste. Kui eesti keeles…

ÜRO peahoones New Yorgis avati näitus "Soome-ugri ja samojeedi rahvad"

Eesti suursaadik ÜROs Sven Jürgenson avas 20. aprillil New Yorgis ÜRO peahoones Eesti Rahva Muuseumi näituse „Soome-ugri ja samojeedi rahvad“. Suursaadik Jürgenson rõhutas soome-ugri ja samojeedi rahvaid tutvustava näituse avamisel kultuuride erilaadsuse hoidmise tähtsust. „Väikesed rahvused omanäoliste kultuuridega saavad ellu…

Fenno-Ugria 90. sünnipäeva tähistamine algab

Tänavu mais saab Fenno-Ugria Asutus 90 aastaseks. Juubeli tähistamist alustame pärimusmuusikakontserdiga „Linnu tee“ 20. aprillil kell 18 Tallinnas Kumu auditooriumis, 21. aprillil kell 18 Tartus, ERMi Hurda saalis. Pärimusmuusikakontsertidel „Linnu tee“ rändavad soome-ugri radadel Eesti soome-ugri kogukondade folklooriansamblid, Fenno-Ugria eesti…

Eesti Keele Instituut esitles esimest eesti-mari sõnaraamatut

5. aprillil esitleti Eesti Keele Instituudis „Eesti-mari sõnaraamatut“. Sõnaraamat on esimene suur kakskeelne sõnaraamat eesti-mari suhete ajaloos. Sõnaraamatu sihtgrupp on mari keelest ja kultuurist huvitatud eestlased ning eesti keelt õppivad marid. Sõnastik on abiks nii keeleõppijatele kui ka tõlkijatele.  …

Kihnu sõnaraamatu esmaesitlus Pärnus

Laupäeval, 21. jaanuaril 2017 kell 12.00 esitletakse Pärnus Uue Kunsti Muuseumis uhiuut Kihnu sõnaraamatut, mille on koostanud kihnlased Reene Leas, Silvi Murulauk ja Reti Könninge ning saarlasest keeleteadlane Ellen Niit. Tegemist on mahukaima Kihnu keeleraamatuga, mis toob esile kihnlaste eripärase…

Soome iseseisvuspäeval tehti algust Soome-Eesti artiklivõistlusega Vikipeedias

Soome iseseisvuspäeval, 6. detsembril algas Vikipeedias 5. jaanuarini 2017. kestev Soome-Eesti ühine artiklivõistlus. Eesmärk on kirjutada ja täiendada Soome ja soomlaste kohta käivaid artikleid eestikeelses Vikipeedias ning tõsta Eesti ja eestlaste kohta oleva info hulka soomekeelses Vikipeedias. „Soomlased ja eestlased…