Soome-ugri teemalised näitused:

Näitus “Kellele iseseisvus, kellele autonoomia. 100 aastat soome-ugri iseolemist”

2018. aastal möödus 100 aastat Eesti Vabariigi väljakuulutamisest. Samal ajal toimusid pöördelised sündmused kogu Venemaal ja Euroopas, lisaks Soome ja Ungari iseseisvumisele saavutasid territoriaal-autonoomia Nõukogude Venemaa suuremad soome-ugri rahvad – mordvalased, udmurdid, marid, komid ja karjalased. Neile sündmustele pühendas Fenno-Ugria möödunud aastal ERMis toimunud hõimupäevade konverentsi, mis oli ühtlasi osa soome-ugri rahvastele suunatud EV100 välisprogrammist. Konverentsil pidasid ettekandeid soome-ugri rahvaste väljapaistvad ajaloolased.

Kuna huvi seni käsitlemata teemavaldkonna vastu oli suur, koostasime konverentsi ette valmistamise käigus meieni jõudnud materjalidest teabenäituse, mis aitaks tutvustada lisaks omariikluse saavutanud soome-ugri rahvastele ka teiste sugulasrahvaste ajalugu ning iseseisvuspüüdlusi laiemalegi üldsusele.

Selleks aitasid konverentsil osalenud ajaloolased juurde hankida hulga foto- ja tekstimaterjale, millele lisasime omalt poolt nende rahvaste ajalugu käsitlevat üldist informatsiooni.

Näitus koosneb 10st 70x100cm mõõdulisest PVC plaadist.

Näituse tekstid on koostanud ajaloolased Jaak Prozes ja Piip Pillak, toimetanud Kadi Sarv, näituse kujundasid Peeter Laurits ja Kadri Liis Rääk.

Väljaandja: MTÜ Fenno-Ugria Asutus

Näituse korraldajad: MTÜ Fenno-Ugria Asutus ja Tallinna Ülikool

 

Näitus “VEELINNURAHVAS. Lennart Meri filmirännakud 1969–1988″

Näitus toob vaatajateni Lennart Meri legendaarsete soome-ugri rahvastest vändatud dokumentaalfilmide (“Veelinnurahvas”, “Linnutee tuuled”, “Kaleva hääled” jt) sünniloo ja tutvustab meie hõimurahvaste kultuure.

Filmide ainestiku talletamiseks tehti aastatel 1969–1988 soome-ugri rahvaste asualadele korduvalt ekspeditsioone, võttegrupi töös osales etnograafe, folkloriste, kunstnikke ja kirjanikke. Näitus põhineb reisidel tehtud fotomaterjalil, saatetekstid kirjutas  filmide helirežissöör Enn Säde,  kes ka ise neil ekspeditsioonidel osales. Näituse on kujundanud Peeter Laurits.

Näitus koosneb 14st 75 x 100 cm mõõdus hõlpsasti riputatavast kergest PVC tahvlist ja on pakitud transpordikasti. Tekstid tahvlitel on eestikeelsed, soovi korral ka A3 formaadis lisatahvlid inglise ja vene keeles. Võõrkeelsed tekstid võib samas kujunduses välja printida ka A4 käsilehtedena.

Näituse juurde aitame korraldada ka lisaprogramme – mõne Lennart Meri soome-ugri dokumentaalfilmi ja/või Jaak Lõhmuse “Tantsud Linnuteele” näitamist, kohtumisi ekspeditsioonidel osalejatega jm.

 

Näitus Jäneda lossis

 

“Uurali rahvaste looduslikud pühapaigad”

Näitus koosneb soomlaste, saamide, vepslaste, karjalaste, isurite, liivlaste,komide, udmurtide, maride, ersade, merjalaste, hantide, metsaneenetsite, setode ja eestlaste pühapaikade ülesvõtetest, mis on valitud Maav

Vepsa ristikivi. Foto: Vjatšeslav Mizin

alla hiite  kuvavõistlusele 2014. aastal saadetud tööde hulgast.

Eestlased ja meie lähemad ning kaugemad hõimlased näevad looduses liitlast. Pühapaikades oleme loodust kaitsnud mäletamata aegadest peale. Pühad paigad omakorda on aidanud edasi kesta meie keelel, kultuuril ja inimestel. Uurali rahvaste loodusmaastikud ulatuvad Saamimaa tundratest Ungari pustadeni ning Siberi põlistaigast Läänemere noorte laidudeni.

Samavõrra mitmekesine on meie pühapaikade asukoht ja vorm. Pühad ja puutumatud järved, jõed, lätted, mäed, puud, koopad ja kivid on omased meile kõigile. Sarnased on ka siin järgitavad tavad, kombetalitused ja kohati isegi palved ja loitsud. Uurali rahvad on hõimlased keele poolest, kuid samavõrra ühendavad meid loodususund ja pühapaigad.

Näituse on kokku pannud Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskus ning Hiite Maja SA, pilte tutvustavad tekstid koostas Ahto Kaasik. Teostas MTÜ Fenno-Ugria Asutus.

Kokku on näitusel 15 riputusaasadega A2 mõõdus fotot kapaplaadile trükitult.

 

“Ingerisoomlaste 100 aastat”

Ülevaatenäitus jutustab ingerisoomlaste keerukast saatusest umbes saja aasta vältel peamiselt kodustest fotoalbumitest pärit fotode põhjal.

Enamikku ingerisoomlasi tabas enam-vähem sarnane saatus, mis paiskas nad Teise maailmasõja ajal laiali endise Nõukogude Liidu aladele, lisaks Soome ja Rootsi. Aga esineb ka erandlikke elukäike, millega on võimalik tutvuda tihtilugu vägagi hästi korrastatud perealbumite lehekülgedel.

Näitus Tampere Majas

Näituse terviku loomine osutus küllaltki keerukaks ülesandeks, sest nii mõnestki ajalooepisoodist pole ingerisoomlaste fotoalbumites säilinud ühtki fotot. Ladusama narratiivi saavutamiseks ja lünkade täitmiseks on igale näituse paanile mahutatud entsüklopeedilises võtmes kokkuvõte kõnealuse ajajärgu kohta.

Näituse koostas Eesti Akadeemilise Ingerisoome Seltsi juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalainen ja kujundas fotokunstnik Herkki-Erich Merila. Näitus on saanud rahalist tuge Soome Vabariigi riigikantseleilt Soome 100 programmi raames.

Fotonäitus sisaldab 20 polümeertahvlit mõõdus 60×80 cm, lisaks 6 tekstitahvlit ajalooperioodide lühikirjeldustega. Tahvlitel on u 300 fotot koos pildiallkirjade ja ajalooepisoode selgitavate saatetekstidega. Fotovalikul on olnud kaks kriteeriumit: 1) järgida lineaarset ajalookulgu kümnendist kümnendisse saja aasta jooksul; 2) lähtuda ennekõike ajaloo kogeja vaatepunktist, n-ö rohujuuretasandilt. Perekonnaalbumitest pärinevad fotod annavadki selleks parima võimaluse. Kokkuvõttes võib sellist esitusviisi vaadelda kroonikana ravarühma enda vaatepunktist.

Koostöös fotokunstnik Herkki Erich Merilaga sündis suurepärase süntees ajastuomase pildiesteetika, perekonnaloolise sisu ja üldisema ajalooprotsessi vahel.

Vt lähemalt siin.

 

Näitus Tampere Majas

 

“Mune veelinnu pesast”

Teeneka fennougristi, Tartu ülikooli emeriitdotsendi Tõnu Seilenthali fotodel aastatest 1968, 1969, 1970 ja 1971 on jäädvustatud hetki meie sugulasrahvaste – neenetsite, komide, hantide, maride, vadjalaste, karjalaste, aga ka eestlaste elust. Enamik fotosid on üles võetud Lennart Meri filmiekspeditsioonidel soome-ugri rahvaste juurde, kus Tõnu Seilenthal oli konsultandiks.

Näituse fotode negatiivid on digitaliseerinud ja korrigeerinud filmide helirežissöör Enn Säde, neist mitmeid on kasutatud ka teabenäitusel “Veelinnurahvas. Lennart Meri filmirännakud 1969–1988” ning 2012.–2013. aasta Hõimukalendris. Kõige kaugemale ajas tagasi viib pilt 11. septembrist 1966, kui oma maja ees Mežnjaki (vadja Rajo) külas Leningradi oblastis on üles võetud viimane vadja laulik Oudekki Figurova. Tõnu Seilenthali sõnul olid naisel pildistamise ajal seljas needsamad rahvarõivad, milles ta ka veebruaris 1978 maeti.

Fotonäitus, mis koosneb kapaplaatidele prinditud erinevates mõõtudes fotodest, valmis 2018. aasta juunis Tõnu Seilenthali 70. sünnipäeva puhul.

Näitus Balti Filmi- ja Meediakoolis 2018. aastal.

Kontakt:
Tõnu Seilenthal: tonu.seilenthal@ut.ee
või
Fenno-Ugria
info@fennougria.ee

 

Karoliina Kreintaali Soome-Ugri teemaline fotonäitus “Tundeküllased külaskäigud maailma serva”

Pärimusmuusiku ning fotograafi Karoliina Kreintaali Mordva ja Udmurdi teemaline fotonäitus põhineb kahel pärimusmuusika välitööl, mis leidsid aset 2015. aasta juulis Mordvamaal ning 2017. aasta juunis-juulis Udmurtias.

Karoliina Kreintaali käimised soome-ugri rahvaste juurde said alguse 2012. aastal, mil ta pärimusmuusika tudengina Ingerimaale sattus. Välitöödele kutsus teda kaasa tema tollane rahvalaulu õppejõud muusikaakadeemias Janika Oras, kelle eestvedamisel käisidi kaastudengitega hõimurahvaste juures vanema rahvalaulu teadjaid ja keeleoskajaid otsimas ning salvestamas.

Noore kogenematu õpilasena avardas see niivõrd tema maailmapilti ja arusaama pärimusmuusika olemusest, et ta palus end kõigile järgnevatele ekspeditsioonidele kaasa võtta. Välitöödel sai tema ülesandeks võimalikult liikumatult (ning väsimatult) laulikute suu ees mikrofoni hoida ja pilte teha. Usun, et nendest reisidest saigi alguse tema armastus fotograafia vastu, sest need väljasõidud olid kui ajas tagasiminek. Üsna pea sai ta aru, millise kullahunniku otsa ta oli sattunud. Teda ümbritsesid imelised karakterid, võimalus näha nende kodusid, käia külast külla – üks maalilisem kui teine -, naerda südamest tragikoomiliste olukordade üle, kuhu ta ikka ja jälle sattus ning tunda kurbust hääbuva kultuuri üle.

Hobifotograafina armastab ta enim pildistada inimesi ja sellele on ta keskendunud ka oma näitust koostades. Kuue aasta jooksul sattus ta välitöödele Ingerimaale vadjalaste ja isurite juurde, Karjalasse, Mordvamaale ning Põhja-Udmurtiasse.

Näitusel on kasutatud Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi materjale aastatest 2012-2017.

Suur aitäh, Janika Oras, Žanna Pärtlas, Kaupo Kikkas, Tarmo Rämmi (Digifoto), Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Hõimurahvaste programm, Eesti Kultuurkapital, Eesti Pärimusmuusika Keskus, Fenno-Ugria ning kõik minu armsad reisikaaslased, perekond ja sõbrad.

Karoliina Kreintaal (snd 1988. aastal Vaidas) on pärimusmuusika interpreet ja õppejõud, mängib ansamblites Tintura ja Torupilli Jussi Trio ning õpetab TÜ VKA-s ja EMTA-s pärimuslikku viiuli- ja ansamblimängu.

Kontakt:
Karoliina Kreintaal: karoliinakreintaal@gmail.com

Karoliina Kreintaal

Näitus “Ajanihe: udmurdi noorte palvused 1993/2017”

Eesti Rahva Muuseumi foto- ja filmiprojekt tutvustab  Varkled Bodja (Tatarstan, Agrõzi rajoon) poiste ja tüdrukute initsiatsiooniriitusi ehk üleminekurituaale, millega tähistatakse noorte vastuvõtmist kogukonna täiskasvanud liikmete sekka. Kombestiku jäädvustasid Arp Karm, Aado Lintrop ja Svetlana Karm 1993 a. ning Eva Toulouze ja Nikolai Anisimov 2017. a. Näituse kujundas Jane Liiv.

Näitus koosneb 7 roll-upist, mis seisavad ise. Kõrgus ca 2m, laius 1 m.

Kontakt:
Tiit Sibul
tiit.sibul@erm.ee
736 3043

Soome-ugri ja samojeedi rahvad

Eesti Rahva Muuseumi rändnäitus tutvustab soome-ugri ja samojeedi rahvaid, keda seob omavahel keelesugulus. Ruumi keskele paigutatav ja mõlemalt poolt vaadeldav stendinäitus koosneb lühikestest ülevaatlikest tekstidest iga uurali rahva kohta ning erinevatel aegadel tehtud fotodest. Näituse juurde kuulub ERMi ja Regio koostööna valminud soome-ugri ja samojeedi rahvaste asualade kaart. Näituse on koostanud Svetlana Karm, Indrek Jääts ja Laur Vallikivi ning kujundanud Jane Liiv.

Kontakt:
Tiit Sibul
tiit.sibul@erm.ee
736 3043

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Idamari naine ja tema maailm

Tartu ülikooli lõpetanud mari etnoloogiadoktori Ljudmila Yamurzina fotonäitus idamari naiste eluolust, rõivastest,  kombestikust koos selgitavate tekstidega põhineb autori välitöödel kogutud materjalil.

Väikesemõõdulised fotod (ca 40×50 cm) on prinditud kapaplaadile, mis riputatakse seinale.

Kontakt:
Ljudmila Yamurzina
ljudmilayamurzina@gmail.com

Ljudmila Yamurzina

Print Friendly, PDF & Email