Soome-ugri teemalised rändnäitused:

 

 “Kellele iseseisvus, kellele autonoomia. 100 aastat soome-ugri iseolemist”

Rändnäitus käsitleb eestlaste ja meie hõimurahvaste autonoomiate ning iseseisvuse kujunemist saja aasta eest. Sellal  toimusid pöördelised sündmused kogu Venemaal ja Euroopas, lisaks Eesti, Soome ja Ungari iseseisvumisele saavutasid territoriaal-autonoomia Nõukogude Venemaa suuremad soome-ugri rahvad – mordvalased, udmurdid, marid, komid ja karjalased.

Neile sündmustele pühendas Fenno-Ugria 2018. aastal ERMis toimunud hõimupäevade konverentsi, mis oli ühtlasi osa soome-ugri rahvastele suunatud Eesti 100. sünnipäeva välisprogrammist. Kuna huvi seni käsitlemata teemavaldkonna vastu oli suur, koostasime konverentsi ette valmistamise käigus meieni jõudnud materjalidest teabenäituse, mis aitaks tutvustada  sugulasrahvaste ajalugu ning iseseisvuspüüdlusi laiemalegi üldsusele.

Selleks aitasid konverentsil osalenud väljapaistvad ajaloolased juurde hankida hulga foto- ja tekstimaterjale, millele lisasime omalt poolt nende rahvaste ajalugu käsitlevat üldist informatsiooni.

Koostajad: näituse on koostanud ajaloolased Jaak Prozes ja Peep Pillak, toimetanud Kadi Sarv, näituse kujundasid Peeter Laurits ja Kadri Liis Rääk.

Maht: Näitus koosneb 10st 70x100cm mõõdulisest PVC plaadist.

Väljaandja: MTÜ Fenno-Ugria Asutus

Kontakt ja näituse tellimine: info@fennougria.ee

 

 “Veelinnurahvas. Lennart Meri filmirännakud 1969–1988″

 

Näitus Jäneda lossis

 

Teabenäitus toob vaatajateni Lennart Meri legendaarsete soome-ugri rahvastest vändatud dokumentaalfilmide (“Veelinnurahvas”, “Linnutee tuuled”, “Kaleva hääled” jt) sünniloo ja tutvustab meie hõimurahvaste kultuure.

Filmide ainestiku talletamiseks tehti aastatel 1969–1988 soome-ugri rahvaste asualadele korduvalt ekspeditsioone, võttegrupi töös osales etnograafe, folkloriste, kunstnikke ja kirjanikke.

Koostajad: Näitus põhineb reisidel tehtud fotomaterjalil, saatetekstid kirjutas  filmide helirežissöör Enn Säde,  kes ka ise neil ekspeditsioonidel osales. Näituse on kujundanud Peeter Laurits.

Maht: Näitus koosneb 14st 75 x 100 cm mõõdus hõlpsasti riputatavast kergest PVC tahvlist ja on pakitud transpordikasti. Tekstid tahvlitel on eestikeelsed, soovi korral ka A3 formaadis lisatahvlid inglise ja vene keeles. Võõrkeelsed tekstid võib samas kujunduses välja printida ka A4 käsilehtedena.

Lisaprogramm: Näituse juurde aitame korraldada ka lisaprogramme – mõne Lennart Meri soome-ugri dokumentaalfilmi ja/või Jaak Lõhmuse “Tantsud Linnuteele” näitamist, kohtumisi ekspeditsioonidel osalejatega jm.

Väljaandja: MTÜ Fenno-Ugria Asutus

Kontakt ja näituse tellimine: info@fennougria.ee

 

Fotonäitus “Uurali rahvaste looduslikud pühapaigad”

 

Vepsa ristikivi. Foto: Vjatšeslav Mizin

Näitus koosneb soomlaste, saamide, vepslaste, karjalaste, isurite, liivlaste,komide, udmurtide, maride, ersade, merjalaste, hantide, metsaneenetsite, setode ja eestlaste pühapaikade ülesvõtetest, mis on valitud Maavalla hiite  kuvavõistlusele 2014. aastal saadetud tööde hulgast.

Eestlased ja meie lähemad ning kaugemad hõimlased näevad looduses liitlast. Pühapaikades oleme loodust kaitsnud mäletamata aegadest peale. Pühad paigad omakorda on aidanud edasi kesta meie keelel, kultuuril ja inimestel. Uurali rahvaste loodusmaastikud ulatuvad Saamimaa tundratest Ungari pustadeni ning Siberi põlistaigast Läänemere noorte laidudeni.

Samavõrra mitmekesine on meie pühapaikade asukoht ja vorm. Pühad ja puutumatud järved, jõed, lätted, mäed, puud, koopad ja kivid on omased meile kõigile. Sarnased on ka siin järgitavad tavad, kombetalitused ja kohati isegi palved ja loitsud. Uurali rahvad on hõimlased keele poolest, kuid samavõrra ühendavad meid loodususund ja pühapaigad.

Koostajad: Näituse on kokku pannud Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskus ning Hiite Maja SA, pilte tutvustavad tekstid koostas Ahto Kaasik.

Väljaandja: MTÜ Fenno-Ugria Asutus

Maht: Kokku on näitusel 15 riputusaasadega A2 mõõdus fotot kapaplaadile trükitult.

Kontakt ja näituse tellimine: info@fennougria.ee

 

Teabenäitus “Ingerisoomlaste 100 aastat”

Näitus Tampere Majas

Ülevaatenäitus jutustab ingerisoomlaste keerukast saatusest umbes saja aasta vältel peamiselt kodustest fotoalbumitest pärit fotode põhjal.

Enamikku ingerisoomlasi tabas enam-vähem sarnane saatus, mis paiskas nad Teise maailmasõja ajal laiali endise Nõukogude Liidu aladele, lisaks Soome ja Rootsi. Aga esineb ka erandlikke elukäike, millega on võimalik tutvuda tihtilugu vägagi hästi korrastatud perealbumite lehekülgedel.

Näituse terviku loomine osutus küllaltki keerukaks ülesandeks, sest nii mõnestki ajalooepisoodist pole ingerisoomlaste fotoalbumites säilinud ühtki fotot. Ladusama narratiivi saavutamiseks ja lünkade täitmiseks on igale näituse paanile mahutatud entsüklopeedilises võtmes kokkuvõte kõnealuse ajajärgu kohta.

Fotovalikul on olnud kaks kriteeriumit: 1) järgida lineaarset ajalookulgu kümnendist kümnendisse saja aasta jooksul; 2) lähtuda ennekõike ajaloo kogeja vaatepunktist, n-ö rohujuuretasandilt. Perekonnaalbumitest pärinevad fotod annavadki selleks parima võimaluse. Kokkuvõttes võib sellist esitusviisi vaadelda kroonikana ravarühma enda vaatepunktist.

Koostöös fotokunstnik Herkki Erich Merilaga sündis suurepärase süntees ajastuomase pildiesteetika, perekonnaloolise sisu ja üldisema ajalooprotsessi vahel. Vt lähemalt siin.

Näituse koostaja: Eesti Akadeemilise Ingerisoome Seltsi juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalainen ja kujundas fotokunstnik Herkki-Erich Merila. Näitus on saanud rahalist tuge Soome Vabariigi riigikantseleilt “Soome 100” programmi raames.

Maht: Fotonäitus sisaldab 20 polümeertahvlit mõõdus 60×80 cm, lisaks 6 tekstitahvlit ajalooperioodide lühikirjeldustega. Tahvlitel on u 300 fotot koos pildiallkirjade ja ajalooepisoode selgitavate saatetekstidega.

Väljaandja: Eesti Akadeemiline Ingerisoome Selts

Kontakt ja näituse tellimine:

Taisto Raudalainen
taika.rauta@gmail.com

 

Fotonäitus “Mune veelinnu pesast”

Teeneka fennougristi, Tartu ülikooli emeriitdotsendi Tõnu Seilenthali fotodel aastatest 1968, 1969, 1970 ja 1971 on jäädvustatud hetki meie sugulasrahvaste – neenetsite, komide, hantide, maride, vadjalaste, karjalaste, aga ka eestlaste elust. Enamik fotosid on üles võetud Lennart Meri filmiekspeditsioonidel soome-ugri rahvaste juurde, kus Tõnu Seilenthal oli konsultandiks.

Näituse fotode negatiivid on digitaliseerinud ja korrigeerinud filmide helirežissöör Enn Säde, neist mitmeid on kasutatud ka teabenäitusel “Veelinnurahvas. Lennart Meri filmirännakud 1969–1988” ning 2012.–2013. aasta Hõimukalendris. Kõige kaugemale ajas tagasi viib pilt 11. septembrist 1966, kui oma maja ees Mežnjaki (vadja Rajo) külas Leningradi oblastis on üles võetud viimane vadja laulik Oudekki Figurova. Tõnu Seilenthali sõnul olid naisel pildistamise ajal seljas needsamad rahvarõivad, milles ta ka veebruaris 1978 maeti. Fotonäitus valmis 2018. aasta juunis Tõnu Seilenthali 70. sünnipäeva puhul.

Näitus Balti Filmi- ja Meediakoolis 2018. aastal.

Koostaja: Tõnu Seilenthal: tonu.seilenthal@ut.ee

Maht: erinevates mõõtudes kapaplaatidele prinditud fotod

Väljaandja: MTÜ Fenno-Ugria Asutus

Kontakt ja näituse tellimine: info@fennougria.ee

Fotonäitus “Tundeküllased külaskäigud maailma serva”

Pärimusmuusiku ning fotograafi Karoliina Kreintaali Mordva ja Udmurdi teemaline fotonäitus põhineb kahel pärimusmuusika välitööl, mis leidsid aset 2015. aasta juulis Mordvamaal ning 2017. aasta juunis-juulis Udmurtias.

Karoliina Kreintaali käimised soome-ugri rahvaste juurde said alguse 2012. aastal, mil ta pärimusmuusika tudengina Ingerimaale sattus. Välitöödele kutsus teda kaasa tema tollane rahvalaulu õppejõud muusikaakadeemias Janika Oras, kelle eestvedamisel käisidi kaastudengitega hõimurahvaste juures vanema rahvalaulu teadjaid ja keeleoskajaid otsimas ning salvestamas.

Noore kogenematu õpilasena avardas see niivõrd tema maailmapilti ja arusaama pärimusmuusika olemusest, et ta palus end kõigile järgnevatele ekspeditsioonidele kaasa võtta. Välitöödel sai tema ülesandeks võimalikult liikumatult (ning väsimatult) laulikute suu ees mikrofoni hoida ja pilte teha. Nendest reisidest sai alguse tema armastus fotograafia vastu, sest need väljasõidud olid kui ajas tagasiminek.

Kuue aasta jooksul sattus ta välitöödele Ingerimaale vadjalaste ja isurite juurde, Karjalasse, Mordvamaale ning Põhja-Udmurtiasse. Hobifotograafina armastab ta enim pildistada inimesi ja sellele on ta keskendunud ka oma näitust koostades.

Näitusel on kasutatud Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi materjale aastatest 2012-2017.

Näituse koostaja: Karoliina Kreintaal (snd 1988. aastal Vaidas) on pärimusmuusika interpreet ja õppejõud, mängib ansamblites Tintura ja Torupilli Jussi Trio ning õpetab TÜ VKA-s ja EMTA-s pärimuslikku viiuli- ja ansamblimängu.

Väljaandja: Karoliina Kreintaal

Kontakt ja näituse tellimine: 
Karoliina Kreintaal
karoliinakreintaal@gmail.com

Karoliina Kreintaal

 

“Ajanihe: udmurdi noorte palvused 1993/2017”

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Eesti Rahva Muuseumi foto- ja filmiprojekt tutvustab  Varkled Bodja (Tatarstan, Agrõzi rajoon) poiste ja tüdrukute initsiatsiooniriitusi ehk üleminekurituaale, millega tähistatakse noorte vastuvõtmist kogukonna täiskasvanud liikmete sekka.

Näituse koostajad: Kombestiku jäädvustasid Arp Karm, Aado Lintrop ja Svetlana Karm 1993 a. ning Eva Toulouze ja Nikolai Anisimov 2017. a. Näituse kujundas Jane Liiv.

Väljaandja: Eesti Rahva Muuseum

Maht: Näitus koosneb 7 roll-upist, mis seisavad ise. Kõrgus ca 2m, laius 1 m.

Kontakt ja näituse tellimine:
Tiit Sibul
tiit.sibul@erm.ee
736 3043

 “Soome-ugri ja samojeedi rahvad”

Eesti Rahva Muuseumi rändnäitus tutvustab soome-ugri ja samojeedi rahvaid, keda seob omavahel keelesugulus.

Ruumi keskele paigutatav ja mõlemalt poolt vaadeldav stendinäitus koosneb lühikestest ülevaatlikest tekstidest iga uurali rahva kohta ning erinevatel aegadel tehtud fotodest. Näituse juurde kuulub ERMi ja Regio koostööna valminud soome-ugri ja samojeedi rahvaste asualade kaart.

Näituse koostajad: Svetlana Karm, Indrek Jääts ja Laur Vallikivi ning kujundanud Jane Liiv.

Maht: näitus koosneb kahest stendist (vt. foto), mille mõlemal küljel on infomaterjal.

Väljaandja: Eesti Rahva Muuseum

Kontakt ja näituse tellimine:
Tiit Sibul
tiit.sibul@erm.ee
736 3043

 

Fotonäitus “Idamari naine ja tema maailm”

Ljudmila Yamurzina

Tartu ülikooli lõpetanud mari etnoloogiadoktori Ljudmila Yamurzina fotonäitus idamari naiste eluolust, rõivastest,  kombestikust koos selgitavate tekstidega põhineb autori välitöödel kogutud materjalil.

Näituse koostaja: Ljudmila Yamurzina

Väljaandja: MTÜ Fenno-Ugria Asutus

Maht: Väikesemõõdulised fotod (ca 40×50 cm) on prinditud kapaplaadile, mis riputatakse seinale.

Kontakt ja näituse tellimine: 
Ljudmila Yamurzina
ljudmilayamurzina@gmail.com

Print Friendly, PDF & Email