Soome-ugri kultuuripealinna 2016 ettevõtmistest Ungaris

Dániel Waliduda, tõlkinud Kadi Raudalainen

2016. aastal läks soome-ugri kultuuripealinna tiitel Ungarisse, kus seda jagasid Veszprémi linn ning sellest 40 km kaugusel paiknev Iszkaszentgyörgyi küla. Eriti palju toredaid soome-ugri teemalisi ettevõtmisi toimus just Iszkaszentgyörgyis.

 Iszkaszentgyörgyi rahvusvahelised sidemed ja sõprussuhted ulatuvad tagasi Teise maailmasõjani. Just siis, 1944. aasta Budapesti pommitamise ajal oli Iszkaszentgyörgyi Amadé-Bajzath-Pappenheimi lossi barokktiib koduks Soome suursaatkonnale. Seda ajastut meenutavad lossi Soome mälestustoad, mis 2012. aastal pidulikult president Sauli Niinistö poolt avati.

2070 elanikuga Iszkaszentgyörgy hoiab oma soome kontakte edasi. Küla aukodanikuks on Soome suursaadik Jari Vilén, kes on praegu Euroopa Liidu saadik Euroopa Nõukogu juures, samuti 11 aastat Ungaris elanud galerist ja kunstikoguja Ari S. Kupsus. Juba aastaid kolib Kupsus suveperioodiks oma Budapesti Bródy tänava galerii Iszkaszentgyörgyi lossi ja korraldab sealsamas ka rahvusvahelist maalilaagrit noortele kunstnikele. 2016. aastal toimus galeriis hulga kultuuripealinna programmi kuuluvaid näitusi, näiteks juulis oli seal üleval Lennart Meri filmirännakuid tutvustav teabenäitus. 

Iszkaszentgyörgyi põhjamaisteks sõprusasulateks on Savukoski Soomes ja Viljandimaal paiknev Kõpu, veel on külal sõprussidemeid Gyaluga Transilvaanias, Pappenheimiga Saksamaal, Creoniga Prantsusmaa ja Łabuniega Poolas. Nende sidemete kaudu püüab küla nii enda kui ka sõprade kultuurielu rikastada. Sealjuures pannakse erilist rõhku noortele. Iszkaszentgyörgy on õnnelikus olukorras – kui muidu Ungari külades elanike arv väheneb, siis meil on vastupidi − inimesi tuleb üha juurde.

2016. aasta soome-ugri kultuuripealinnaks kandideerimisel oli üheks peamiseks motiiviks võimalus, et selle aasta vältel saavad noored tundma õppida meie soome-ugri juuri ja lähemalt tutvuda kaugemate sugulasrahvaste pärimuse, mõtteilma ja keeltega.

Minnes kaugemale kultuuripealinnade tavaprogrammidest ning kasutades ära sõpruskülade pakutavaid rikkalikke võimalusi, otsustasime, et sel aastal me mitte ainult ei külasta ise sugulasrahvaid, vaid tutvustame soome-ugri rahvaid ka oma sõprusküladele.

Nii osales kultuuripealinna esindus eelmise kultuuripealinna Obinitsa poolt korraldatud Seto kuningriigi päeval ja kultuuripealinna lõppüritustel, samuti käidi Peterburis ning muidugi ka 7. soome-ugri rahvaste maailmakongressil Lahtis. Noorte rahvatantsurühm ja lapikunstnikud väisasid sõpruskülasid Prantsusmaal, Eestis (Viljandimaal), Poolas ja Transilvaanias (Rumeenia).

Mitte ainult Iszkaszentgyörgyi rahvas ei reisinud, vaid kultuuripealinna aasta vältel külastasid paljud inimesed laiast maailmast ka meid. Näiteks võeti vastu 2014. aasta kultuuripealinna, Udmurtia küla Bõgõ (Starõje Bõgi) ning 2015. aasta kultuuripealinna Obinitsa esindusi, seejärel käisid riburada külas soomlased, eestlased, handid, marid, ersad ning Transilvaania ungarlased. Märtsikuus veetis ametliku Ungari-visiidi raames Iszkaszentgyörgyis terve pärastlõuna Eesti välisminister Marina Kaljurand. 

Kultuuripealinna programm algas 2015. aasta detsembris sissejuhatava ürituse ning Soome Vabariigi aastapäeva auks korraldatud heategevusballiga, millest võttis osa suur hulk praeguseid ja endiseid Ungarisse akrediteeritud suursaadikuid. Kui välisreiside käigus tutvustasime eelkõige ungari kultuuri, siis samal ajal tutvus külarahvas ise soome-ugri rahvaste kultuuridega. Oli ka kulinaarseid üritusi, mille käigus valmistati handi kalasuppi, karjala pirukaid ja udmurdi perepetše. Soome-ugri rahvaste esindajateks, kes nende uskumusi, kombeid ja keeli tutvustasid, olid teiste seas Budapesti ülikooli handi ja mari keele lektorid, aga ka udmurdid, saamid, soomlased ja eestlased ise.

Suurt hulka üritusi aitasid korraldada Iszkaszentgyörgyi vabatahtlikud soome-ugri saadikud. Soome-ugri saadikute programm seisnes selles, et Iszkaszentgyörgyi tuli mõneks kuuks elama mõne teise soome-ugri rahva esindaja. Esimeseks saadikuks oli udmurdi moekunstnik ja DJ Darali Leli, kes oskas ka ise ungari keelt. Suveperioodil elas Iszkaszentgyörgyis 23 keelt kõnelev soomlane Jani Korhonen. Sügisene saadik oli Kõpu elanik ja sealse kauni mõisakooli huvijuht Piret Junalainen oma väikese pojaga. Piret viis läbi eelkõige gastronoomia-alaseid üritusi.

Kuna Iszkaszentgyörgyis on rahvatantsu harrastamisel ja õpetamisel rikas ajalugu, oli kultuuripealinna programmi üks fookusi rahvatantsul, rahvamuusikal ja noorte kaasamisel ettevõtmistesse. Korraldasime hulga soome-ugri teemalisi üritusi ka lasteaia- ja põhikoolilastele, näiteks nukuetenduse soome muinasjuttudest, handi rahvamänge ja udmurdi pärimusrõivastel rajanevate kaasaegsete rõivabrändide moeetenduse.

Püüdsime olla nähtavad kõigi külaelanike jaoks. Kodulehele laaditi üles ülevaateid ja tohutult fotosid päevakajalistest kultuurisündmustest. Lisaks ungari keelele oli kogu materjal ka inglise keeles ning hulgaliselt sissekandeid tehti ka teistes soome-ugri keeltes. Aasta algusest saati oli kultuuripealinnal aktiivne Facebooki lehekülg ja esimese soome-ugri kultuuripealinnana seati sisse ka Instragami leht, mis on just kogukonna noorema põlvkonna seas menukas infokanal.

Küla pidas tähtsaks pakkuda Iszkaszentgyörgyi saabuvatele külalistele võimalikult palju elamusi. Alati tehti ringkäik lossi autentselt renoveeritud barokktiivas, külalised majutati puutumatust loodusest ümbritsetud lossi külalistetubadesse, tutvustati küla vaatamisväärsusi – vaateplatvormi mäel, kirikuid ja muidugi veinikeldrit. Kui aega jagus, külastati ka naabruses asuvaid suuremaid linnu Székesfehérvári ja Veszprémi.

Nii nagu Iszkaszentgyörgyi rahva elus, oli ka minu isiklikus elus soome-ugri kultuuripealinna aastast osa saamine võimsaks elamuseks. Hämmastav ja liigutav oli kogeda, kuivõrd palju armastavad ja austavad ungarlasi teised soome-ugri rahvad, samas kui me ise ei väärtusta eriti ei iseennast ega teisi keelesugulasi. Õppisime selle aasta vältel tohult palju teiste kultuuride kohta, saime tuttavaks selliste rahvastega, kellest me varem polnud kuulnudki. Kokku korraldasime üle 50 ürituse, millega oli küll väga palju tegemist, kuid mis kuhjaga ära tasusid. Olen uhke ja tänulik, et Iszkaszentgyörgy oli esimene Ungari küla, kes kandis soome-ugri kultuuripealinna tiitlit.

Dániel Waliduda on pärit Iszkaszentgyörgyist ja ta oli 2016. aastal soome-ugri kultuuripealinna ürituste projektijuht. 


 

Print Friendly, PDF & Email