Bõgõ edulugu

Julia Nikitina-Šahtina, vene keelest tõlkinud Üve Maloverjan

2014. aastal pälvis Udmurdimaa Šarkani rajooni Bõgõ küla ajaloo esimese soome-ugri kultuuripealinna staatuse. Eelnevalt tuli selleks näha palju vaeva. Pärast valimist kaheksa soome-ugri asula hulgast konkursi esikolmikusse võis juba tunda heameelt Bõgõ elanike julguse ja võidutahte üle, teades, et programmi teises voorus ootab ees tugev konkurents Karjala Veskelyse (Veškelitsa) küla ja Eesti Obinitsa külaga. Siis sain aru, et udmurdid olid ees ootavaks valmis mitte ainult moraalselt, ja (veidi ka) materiaalselt, vaid neid kannustas ka võidusoov, soov olla esimene ja parim. 

Paljud küsivad, miks just Bõgõ, kui Udmurdimaal on teisigi mitte vähem huvitavaid asulaid nagu Sep, Junda, Bobja-Utša, Ketševo, Buranovo, Kuzebajevo. Ometi ei näidanud ükski neist sellist tohutu suurt julgust ja aktiivsust. Ma ei eitagi, et koha valikul mängis suurt osa inimfaktor. Bõgõ asub rajoonis, kus ma olen sündinud ja kasvanud, ning see piirkond on vabariigis üks sellistest, kus ollakse siiralt huvitatud traditsioonilise kultuuri ja keele säilimisest ja arengust. Võidakse arvata, et soome-ugri kultuuripealinnaks saanud Bõgõ on ajakohase infrastruktuuriga metropol. Programmi eesmärk on teistsugune: Bõgõ on kultuuri süda, kus elab ja areneb pärimuskultuur, kus sellesse suhtutakse õrnalt ja hellalt.

Selle konkursi võitnud ja saanud esimeseks soome-ugri maailma kultuuripealinna tiitli kandjaks, olid Bõgõ elanike päevad edaspidi täis visadust ja tööarmastust, meeldivat ärevust ja siirast rõõmu. Kultuuripealinnade programmi käimapanek Bõgõ külas sai selle tõestuseks, et siin säilib põlvkondade järjepidevus, elab autentne kultuur ja udmurdi rahva hing, külaelanikud soovivad alati olla parimad, tuua oma töödesse uusi vorme ja meetodeid, teha ühiskonna heaks vaevarikast tööd.

Programmi tulemustest väärib märkimist, et laiemalt võttes oli see aasta täiesti teistsugune, isegi revolutsiooniline. Revolutsioonilisus väljendub nii sotsiaal- ja kultuurielu ning vaba aja veetmise viiside kui ka mõttelaadi ja elanike teadvuse muutumises – hakati end määratlema soomeugrilastena ja tunnetama oma kuuluvust soome-ugri maailma. Sel ajal korraldati enam kui kakskümmend regionaalset, viis rahvusvahelise tähtsusega ja kolmkümmend kohaliku tasandi üritust. Iga sündmus lisas väärtust soome-ugri maailma kultuuri südamele, väljendas rahvuslikku eripära. Aastaga külastas Bõgõd rohkem kui neli tuhat eri rahvusest ja eri piirkonnast pärit inimest. Bõgõ läbis turismikeskusena katseaja ja võib öelda, et päris edukalt.

Tahaksin välja tuua aasta läbi kestnud programmi viis peamist tulemust. Esiteks tekkis külaelanikel ühtne ja sidus motivatsioon arendada külaelu. Bõgõlased hakkasid tunnetama oma sidet külaga, lisandus kodanikualgatusi ja kasvas sotsiaalne aktiivsus. Väärib märkimist, et aasta jooksul õnnestus moodustada korraldajate ja programmi täitjate meeskond, mille tegevus oli tugev, otsustav ja professionaalne.

Teiseks läbisid eduka katsetuse turistiprogrammid ja projektid. Eriti sellised projektid nagu „Lida-memme töökoda“, keskkonnaretk „Seitse allikat“, soome-ugri köögifestival „Bõg-bõg“, etnoretked „Nagu vastlanädalal“, „Külas Badkuzjol“, haridusprojekt „Soome-ugri maaturismikool“. Projektid osutusid mitte ainult sotsiaalselt olulisteks, vaid ka siseturismiturul konkurentsivõimeliseks.

Kolmandaks arenes välja usaldusväärne ja tihe koostöö teiste institutsioonide ja organisatsioonidega. Praegu teevad Bõgõs koostööd riigiasutused (Udmurdi vabariigi valitsus, Venemaa kultuuriministeerium), mittetulundusühingud (MAFUN, Šundõ, Udmurt Keneš) ja äriettevõtted (Belkamneft, Titan, Šarkan-Trikotaž) ning meedia (Rossiiskaja gazeta, Izvestija UR, tele-raadiokompanii Moja Udmurtia ja riigitelevisiooni Udmurtia osakond). Programmi toetasid Šarkani rajooni juhtkond ja Udmurdi vabariigi ministeeriumid. Väärib märkimist, et esimest korda esitleti küla ja udmurdi turismi arendamise kogemust ÜRO põlisrahvaste püsifoorumi 13. istungjärgul New Yorgis ja vahetusprogrammis „Avatud maailm“ Ameerika Ühendriikides Hendersonville’is.

Neljandaks arenes asula taristu. Bõgõs on nüüd loodud kolmekeelne veebileht, tegutseb kolm külalismaja ja suveniiripood, uuendatakse puhke- ja kultuuriprogramme. Suuri lootusi pannakse sellele, et tahetakse alustada tee ehitamist ja rahvuskultuurikeskuse rajamist. See kõik on hindamatu rahvusvahelise projekti teoks tegemise kogemus. Ainult kogemus annab meile võimaluse arendada kvaliteeti ja professionaalsust. Oleme kindlad, et see on üks programmi kõige inspireerivam tulemus ja tulevikuootus.

Programmi rakendamine Udmurdi vabariigi territooriumil on andnud alust kinnitada, et Bõgõ küla turismipotentsiaali näitel tekib hea ja atraktiivne kuvand udmurdi kultuurist kui soome-ugri maailma osast. Bõgõ on soome-ugri maailma kultuuri süda, maaturismi ala, külalislahke küla ja jõudsalt arenev asula. Minu arvates on programmi edu suuresti tingitud külaelanike siirast vaimustusest, nende soovist, kodanikupositsioonist, võimest koonduda ümber idee. Mulle tundub, et nad hakkasid end teistmoodi tajuma ja endasse teisiti suhtuma. Nad õppisid nägema tavalises erakordset. See täidab elu erilise tähendusega ja neile kui soome-ugri kultuuripealinna elanikele usaldatud vastutusega.

Tänu rahvusvahelisele kultuuripealinnade programmi edukale rakendamisele Šarkani rajooni Bõgõ külas tekkis sõbraliku koostöö õhkkond – programm etendas olulist osa rahvaste lähenemisel ja vastastikusel rikastamisel. Rahvakunsti juurde naasmine, armastus oma ajaloo, truudus ja austus rahvuskultuuri traditsioonide vastu on rahvaste ajaloolise kogemuse järjepidevuse alus.

Olen kindel, et Bõgõl on võimalik saadud turismialaseid kogemusi arendada, samuti säilitada udmurtide põline külakultuur. Bõgõ elanikel on kavas korraldada igal aastal soome-ugri köögifestival „Bõg-bõg“, mis tõestas end 2014. aastal soome-ugri maailma peamise toiduüritusena. 2015. aasta festival tuleb 11.–12. juulil. Festival toob kokku kõik huvilised, kes, liikudes ühest toidupiirkonnast teise, saavad päeva jooksul maitsta soome-ugri toite ja jooke. Festivali kavas on õues soome-ugri rahvustoitude valmistamine, degusteerimine, müügiletid kohalike tootjate toodetega, meelelahutusüritused, maaturismi tutvustamine, rahvusliku kunsti ja käsitöö töötoad, kokandusvõistlused ja loomerühmade etendused. Tere tulemast!

Julia Nikitina-Šahtin on ajaloolane, kes töötab Udmurdi arengustrateegiaga tegelevas mittetulundusühingus. 2014. aastal oli ta soome-ugri kultuuripealinna Bõgõ programmi tegevjuht. Alates 2009. aastast juhib ta udmurdi noorteühendust Šundõ, aastatel 2011–2013 kuulus ka soome-ugri noorteühenduse MAFUN juhatusse.


 

Print Friendly, PDF & Email