Marimaal algasid soome-ugri kultuuripealinna üritused

10.-11. jaanuaril toimusid Marimaal soome-ugri kultuuripealinna 2019 avasündmused. Soome-ugri kultuuripealinna tiitlit kannab sel aastal  valdavalt mari rahvusest elanikkonnaga Morki rajoonis asuv Untšo (Šorunža) küla.

Esimesel õhtul korraldati pealinnas Joškar-Olas asuvas Mihhail Šketani nimelises Mari rahvusteatris pidulik avatseremoonia, kus riigipea Aleksandr Jevstifejevi tervituse luges ette tema esimene asetäitja Mihhail Vasjutin. Riigipea tõi esile Morki rajooni rolli mari rahvuslike traditsioonide säilitamisel. Soome etnograafiadoktor, mari kultuuripärandi uurija Ildikó Lehtinen rõhutas oma videotervituses, kui oluline on kultuuripärandi põlvest põlve edasiandmine. Sõktõvkaris asuva Venemaa soome-ugri kultuurikeskuse direktor Tatjana Barahhova toonitas, et tänu oma üldinimlikule sisule ning Venemaa ja soome-ugri riikide koostööle edendab kultuuripealinnade projekt soome-ugri keeli ja rahvuskultuure ning sugulasrahvaste vaimset ühtehoidmist.

Eesti poolt tervitas MTÜ Fenno-Ugria Asutuse tegevjuht Kadi Raudalainen, mainides, et meid ümbritseva maailma sõbralikumaks ja paremaks muutmine saab alguse üksikisikust ehk meie endi väikestest tegudest. Ka soome-ugri kultuuripealinna liikumine on kogunud jõudu just  tänu suure hulga vabatahtlike entusiastlikule tegevusele.

Piduliku õhtu kulminatsiooniks kujunes soome-ugri kultuuripealinna rändsümboli, puust voolitud tsirgu üleandmine Untšo külavanemale Ivan Jevsejevile. Seda tegi esimese kultuuripealinna, Udmurdi vabariigi Bõgõ küla kultuurikeskuse juhataja Žanna Jermolajeva.

Sõnavõttude vahel esitas Mari riiklik tantsuansambel Mari El oma tõlgendusi soome-ugri rahvaste tantsudest. Eesti „Kaera-Jaani“ tantsisid aga Joškar-Ola kooliõpilased Ljudmila Matvejeva juhendamisel.

Järgneval koosviibimisel teatri fuajees oli kõigil soovijatel võimalik meenutada kultuuripealinnade liikumise ajalugu ja soovida õnnele uuele kultuuripealinnale ka teistel külalistel. Seda võimalust kasutasid soome-ugri kultuuripealinna Obinitsa 2015 eestvedajad Ülle Kauksi ja Rieka Hõrn, Fenno-Ugria juhatuse liige Andres Heinapuu ja paljud teised. Sõna võtsid ka Mari El kultuuriminister Konstantin Ivanov ning tema asetäitja Galina Širjajeva, kelle õlul oli kaugemalt tulnud külaliste vastuvõtmise korraldamine. Kultuuripealinna üritustele lisaks said kaugemad külalised tutvuda Mari rahvusgaleriiga ja Mari ajaloomuuseumiga ning lõunatada mari rahvusrestoranis.

Reedel, 11. jaanuaril toimusid pidustused juba Joškar-Olast saja kilomeetri kaugusel asuvas kultuuripealinnas Untšos, kus tähistati talvist kalendripüha šorõkjol. Hoolimata -15 kraadisest pakasest astusid küla vabaõhulaval üles erinevatest rajoonidest saabunud koorid ja folklooriansamblid. Seejärel tegid külalised ringkäigu külas, tutvusid sealse muuseumitaluga, käsitööettevõtjatega ning talipühade kombestikuga, milles kesksel kohal on sanditamine. Soovijaid said sõita saaniga. Taludesse sisse astujaid kostitati maitsva supi, mari pelmeenide podgogolite, pannkookide ja muu hea-paremaga. Päev lõppes ühise õhtusöögi ja koosviibimisega Untšo kultuurimajas.

Soome-ugri kultuuripealinnad on Soome-ugri rahvaste noorteühenduse (MAFUN) ja Põlisrahvaste Arengu Keskuse MTÜ ühine ettevõtmine, mis algatati 2013. aastal. Soome-ugri kultuuripealinnade programmi eesmärgiks on tõsta teadlikkust uurali rahvastest ja keeltest, tugevdada ühist soome-ugri identiteeti ja hoogustada kohalikku arengut soome-ugri maailmas. Esimese nelja aasta vältel valiti kultuuripealinn igal aastal erinevast piirkonnast. Seni on soome-ugri kultuuripealinna tiitlit kandnud Udmurdi küla Bõgõ (2014), Setomaa küla Obinitsa (2015), Ungari küla Iskaszentgyörgy ja Vezprémi linn (2016) ning Karjala küla Vuokkiniemi (2017).  Kõigil juhtudel aitas soome-ugri kultuuripealinna tiitel tõsta tiitlikandjate tuntust nii kodumaal kui ka rahvusvaheliselt, sh kultuuriturismi arendamise kaudu. 2019. alustas uut nelja-aastast tsüklit Untšo.

Fenno-Ugria

Loe ka ülevaadet ajalehest Mariiskaja Pravda

 

Untšo rahvas külalisi tervitamas. Foto: Mihhail Skobelev

 

Kultuuripealinna sümboli üleandmine. Foto: Mihhail Skobelev

 

Print Friendly, PDF & Email