Arhangelski oblast ja Neenetsi autonoomne ringkond võivad ühineda

Võimalik, et taas on Vene Föderatsioonis esile kerkimas piirkondade ühendamise teema. Mäletatavasti 2005. aastal kadus nii föderatsiooni kaardilt Permi-Komi autonoomne ringkond, 2007. aastal aga Evengi, Korjaki ja Dolgaani-Neenetsi autonoomsed ringkonnad.  Arhangelski oblasti ja Neenetsi autonoomse ringkonna ühendamine on olnud päevakorras…

Kalevala runolauliku auks toimub internetisümpoosium

Kalevala ja karjala kultuuri uurimise infokeskus Juminkeko kutsub huvilisi karjala runolaulik Arhippa Perttuneni sümpoosiumile, mille raames toimub laupäeval, 25. aprillil kell 15 Juminkeko videokeskkonnas temaatiline online-loeng koos runolaulude kontserdiga.  Loengu teemal “Küsimusi Arhippa Perttuneni haual” annab Juminkeko fondi juhatuse esimees…

Lahkus isuri etnoloog Olga Konkova

21. aprillil 2020 suri pärast rasket haigust väljapaistev etnograaf, vadjalaste ja isurite eestkõneleja Olga Konkova. Olga Konkova lõpetas 1980. aastal Leningradi Riikliku Ülikooli nii filoloogia kui ka ajaloo osakonna, spetsialiseerudes rakenduslingvistikale ja arheoloogiale. Kõige rohkem köitis teda arheoloogia, mille tõttu tekkis…

Meeldetuletus: läheneb Ilmapuu auhinna konkursi tähtaeg

PRESSITEADE: Haridus- ja teadusministeeriumi hõimurahvaste programmi nõukogu kuulutab välja 2020. aasta Ilmapuu auhinna konkurssi. Auhinna eesmärk on tunnustada soome-ugri põlisrahva esindajat või kollektiivi, kelle tegevus on kohalikul tasandil tihedalt, tulemuslikult ja tänuväärselt seotud hõimurahva kultuurilise identiteedi ja püsimajäämisega. Laureaadid kuulutatakse välja vadjalaste…

Vepsa keele õpikud võivad saada Vene riigi rahastuse

Vene Föderatsiooni rahvaste emakeelte säilitamise ja arendamise fond andis riigi haridusministeeriumile üle vepsa keele lugemikud, mis on mõeldud 1.-3. klassi õpilastele emakeeletundides kasutamiseks. Kui õpikud kiidetakse ministeeriumi ekspertide poolt  heaks, kantakse nad föderaalsesse õpikute nimekirja ja nende trükkimist finantseeritakse vajalikus…

Udmurdi muuseumis avatakse bessermani talu

Udmurdi vabaõhumuuseumis Ludorvai  avatakse 2020. aasta septembris bessermani tare. 1986. aasatal Ižkari (Iževsk) lähedusse rajatud muuseumisse on praeguseks toodud kümmekond udmurdi talu, mis tutvustavad erinevate udmurdi etniliste rühmade majapidamisi ja talutöödega seonduvat. Muuseumi uhkuseks on 1912. aastal ehitatud nii-öelda hollandi…

Ilmus kordustrükk haruldasest nganassaanidest kõnelevast raamatust

Taimõris ilmus kordustrükk väljapaistva leedu päritolu folkloristi Kazimir Labanauskase (1942-2002) haruldasest raamatust „Nganassaani rahva päritolu“. Teose haruldus seisneb muuhulgas nii tegijate taustas kui ka väikses tiraažis. Nüüdki trükiti ühtekokku vaid pooltuhat eksemplari. Esimest korda nägi raamat ilmavalgust pärast autori surma,…

Nganassaani kunstnik disainis rahvusmustritega koroonamaski

Praeguse hooaja populaarseim aksessuaar on kahtlemata näomask. Nganassaani kunstnik Svetlana Akseneva on disaininud rahvuslikus stiilis maski, mida saab pärast viiruseohu möödumist kasutada ka kaitseks pakase eest. Info allikas: Taimõri rahvakultuuri maja juhataja Любовь Попова sotsiaalmeedia leht (09.04.2020)

XXI Venemaa-Soome kultuurifoorum jätkab ettevalmistustega

Vene-Soome kultuurifoorumi korraldajad jätkavad eriolukorrast hoolimata ettevalmistusi, et kohtumine võiks plaanitult toimuda Lahtis, 2.-3. oktoobril. Juba traditsiooniks saanud kultuurifoorumi eesmärk on valdkonna esindajate omavahelise koostöö hoogustamine ja partnerorganisatsioonide leidmine. Praeguseks on Soome omalt poolt foorumile esitanud 73 ja Venemaa omakorda…

Ahto Kaasik: munapüha ja raierahu

Meie põline rahvakalender on looduskalender, mis järgib ja tähistab looduse muutumist. Vaid loodust tundes, arvestades ja austades on võimalik püsima jääda. Seega tähistab munapüha rändlindude saabumist ja munema hakkamist, sigimist, elu tärkamist ja sündimist, kirjutab Ahto Kaasik ERRi kultuuriportaalis. Pühapäeval…

9. aprillil tähistatakse soome keele päeva

Soomlased tähistavad 9. aprillil oma keele auks kirjakeele isa ehk Mikael Agricola päeva. Nii lehvivad sel puhul ka riigilipud.  Agricola oli Soome vaimulik, soome kirjakeele rajaja. Tema esimene raamat “ABC-Kiria” oli aabits ja katekismus, mis trükiti 1538. aastal. Tema suurimaks tööks oli Uue Testamendi tõlkimine…

Karjala kirjandusklassiku sünnist möödus 100 aastat

Karjala rahvuskirjanik Ortjo Stepanovi sünnist möödus 7. aprillil 2020 sada aastat. Selle puhul avalikustas Kalevala ja karjala kultuuri infokeskus Juminkeko YouTube´is  kõigile huvilistele lühifilmi Haikola külast. Film on soomekeelne ja avaneb lingi alt Youtube keskkonnas. Ortjo Stepanov (7.04.1920-22.03.1998) on karjala kirjanduse…

Suri Karjala rahvakirjanik Aleksandr Volkov

4. aprillil suri 92-aastasena Karjala rahvakirjanik Aleksandr Volkov, kes jättis endast maha rikkaliku pärandi: luulekogud ja tõlked ning kirjanike organisatsiooni, mis jätkab Volkovi tööd.  Oma rahva kultuuri vastu hakkas Aleksandr Volkov huvi tundma alles pensionieas. Põhjalik pühendumine kirjandusele algas 1991….

Muumiorus hakatakse rääkima saami keeles

Helsinki BTI Studios dubleeritakse populaarset Muumioru joonisfilmisarja saami keelde. Vastava ettepaneku tegi Yleisradiole Soome saami parlament (Saamelaiskäräjät).  Mumenstállu ehk Muumitrolli rolli valiti tuntud saami räppar Ailu Valle, kes on ka eestlastele tuttav.  Koos Mari Kalkuniga esineti koos Tallinnas, Vabaduse väljakul Soome 100….